ELAMISTOIMINGUID MÕJUTAVAD TEGURID Jelizaveta Kalinina Õ14-2 VIIS PÕHIGRUPPI: 1)Bioloogilised 2)Psüholoogilised 3)Sotsikultuurilised 4)Keskonnategurid 5)Poliitilismajanduslikud BIOLOOGILISED TEGURID Tervise edendamine ja säilitamine Haiguste ennetamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektuaalne areng (häired, geneetilised häived) Emotsionaalne areng SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sotsiaalne tervis ja sotsiaalne klass (erinevad haigused) Sotsiaalne tervis ja religioon Sotsiaalne tervis ja vaimsus (moraalsed dilemmad) KESKKONNATEGURID Atmosfääriosakesed (orgaanilised aineosakesed, nt. tolm) Valgus (liiga tugev) Müra Riietumine (KT-ri reguleerimine) Ehitised (majapidamine) POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Tervis ja majanduslik seisund Riigi mõju Tervis arengumaades Tervis ...
keskus, abipealinn selle Eesti osa jaoks, mis jääb Tallinnast kõige kaugemale. Tööstuslinnana on Tartu arvestatav, kuid siiski oma suuruse kohta tagasihoidlik. Tulnukrahvastikku oli Tartus hulga vähem ja seda on hulgaliselt lahkunud, aga ka integreerunud. Tartu linnastu on pisike ja halvasti välja kujunenud. Kolmanda Eesti asulastiku taseme moodustavad maakonnalinnad - maakonna äri-, kultuuri-, haridus- ja tervishoiukeskused ja maakonnasisese liikluse korraldajad. Tavaliselt on nende elanike arv 10 ja 20 tuhande vahel, sõltudes eelkõige maakonna enda rahvaarvust ja selle jõukusest. Üle-eestilisi ülesandeid maakonnalinnad tavaliselt ei täida, suuri tööstusettevõtteidki on neis vähe. See iseloomustus ei kehti päriselt Pärnu kohta, mis tänu kuurordi ning teisejärgulise sadama olemasolule on maakonnalinna seisundist sisuliselt ülekasvanud. Tööstustki on seal rohkem kui tavalises maakonnalinnas
Kui mandri-Euroopa riikides on veel nende struktuuride vahel kuidagi võimalik piiri tõmmata, siis Suurbritannia ülalosundatud ministeeriumi süsteemi mittekuuluvad üksused ongi puhtalt parariiklikud struktuurid. Mandri-Euroopas peetakse selliste struktuuride tüüpiliseks näiteks emissioonipankasid ning riigi ringhäälingusüsteemi. Avalik-õiguslike ühenduste ülalpidamisel on tihti mitmesugused täienduskoolitus-, sotsiaalabi ning tervishoiukeskused, ilmselt võib siia liigitada ka nn tehnopargid. Fondide süsteem on demokraatlikes riikides üle terve maailma laialt levinud avalikõiguslike ülesannete täitmise abistamise süsteem. Tuntuimad on pensioni- ning heategevus- või abifondid. Organisatsioonide näiteks, mille võrk võib katta terve riigi maa-ala ning mis teostavad sisuliselt avalikõiguslikke erifunktsioone, võib tuua Punase Risti ning Punase Poolkuu organisatsioonid.
annaabi.ee 
