muutused tervise seisu korras tervislehtedesse üles tähendatakse. § 22. Nagu üleüldise iga üksiku lapse järelvaatuse ajal, niisama ka järkjärgulistel vaatamaskäikudel, eraldavad kooliarstid need õpilased teistest, kes a) põevad külgehakkavaid haigusi, b) nõuavad iseäralisi arstlik-kasvatuslikka abinõusid õpetuse juures (teatavale kohale istuma määramine, mõne õpeaine õppimisest vabastamine jne.), e) nõuavad sagedamat tervishoidlikku järelvaatust, d) nõuavad süstemaatilist arstimist, üleüldist ehk erilist. § 23. Kooliarstid annavad üksikasjalisi näpunäiteid ja seletusi õpetajate-kogule kõigist abinõudest, mis § 22 nimetatud laste kohta tarvis on maksma panna (laste saatmine ambulatooriumitesse ja erihaigemajadesse, vanematele teadustamine, vastava ravitsuse määramine jne.). § 24. Õpeaasta teisel poolel valivad kooliarstid ühes õpetajatega koolides need lapsed välja,
tuberkuloosi suri 25% inimestest, mõnel pool rohkemgi, jne). Oluline märksõna oli ka globaliseerumine 1816. aastal tabas Euroopat esimene koolerapandeemia. M. Foucault peab just koolerapuhanguid, mis Euroopat alates 19. sajandi esimesest poolest ründama hakkasid, selleks fenomeniks, mille vastu võideldi nn ,,sotsiaalse meditsiini" abil. Viimane keskendus värskele õhule, valgusele, kalmistute heakorrale jne. Lähtudes veel miasmide teooriast, korraldati linnakeskkonna tervishoidlikku toimimist. (Foucault ilmselt lihtsustab ka siinkohal veidi olukorda ning vaatab kõrvale saksapärastest arengutest. Saksa kultuuriruumis oli nn Polizeiwissenschaft ning selle peamine teoreetik Johann Peter Frank (1745-1821) tegevad juba enne esimest koolerapuhangut.) On ka konkreetsemaid, oludest lähtuvaid põhjuseid riigi sekkumiseks nt Prantsuse revolutsiooni käigus natsionaliseeriti kiriku varad, sh ka kloostritele jm
annaabi.ee 
