Subjektiivne heaolu on seotud eeskätt inimese vajaduste ja ootuste täitumisega, mis tähendab, et inimene ise oskab oma heaolu kõige paremini hinnata. Objektiivsest heaolust rääkides peetakse silmas indiviidi käsutuses olevaid ressursse. Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine tervises Tervise ja majanduse vahelised seosed on väga laialdased: halb tervis vähendab töövõimaliste inimeste arvu ning tööttavate inimeste töötundide arvu ja produktiivsust. Sotsiaalmajanduslike tervisetegurite raamistikust tulenevad ühtlasi meetmed, mis aitaksid parandada nende gruppide tervislikku seisundit. Saavutamaks olulisi muutusi on samaaegselt vajalik: Parandada inimeste elu- ja töötingimusi; Mõjutada marginaalsete gruppide tervisekäitumist sotsiaalse keskkonna muudatste kaudu; Võimestada haavatavaid gruppe ning arendada nende sotsiaalset sidusust ja sotsiaalset kapitali; Saavutada muutusi majanduspoliitikas;
nende füsioloogiliste ja bioloogiliste muutuste tulemus, mis kujunevad välja psühho- sotsiaalsetel ja käitumuslikel mõjutustel (Brunner, 1997). Viimased omakorda on aga sotsiaalsete, füüsiliste, majanduslike ning keskkondlike mõjutuste tulemus. Need tegurid ongi selleks põhjuseks, millest tervise sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus pärineb. Meetmed sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks tervises Sotsiaalmajanduslike tervisetegurite raamistikust tulenevad ühtlasi meetmed, mis aitaksid parandada nende gruppide tervislikku seisundit, kellede tervisemõjurid on kõige tervisthävitavamad. Raamisktik demonstreerib, millisel tasandil ja millist vahelesekkumist on vaja, et vähendada sotsiaalset ebavõrdsust tervises. Oldenburg, McGuffog & Turrell (2000) on välja toonud konkreetsed meetmed sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks tervises, mis on järgmised:
annaabi.ee 
