Seepärast on tervist tugevdavad abinõud ja harrastused vanemas eas veelgi olulisemad kui keskeas. Nii näiteks suureneb liikumise tähtsus vananedes üha enam. Vanuritel on rohkem neid haigusi, mis soodustavad teiste haiguste teket. Seega tuleb erilist rõhku panna haiguste profülaktikale ja tervetele eluviisidele. Vanurite puhul on haigusleide seda enam, mida vanem on inimene. Vanurite nõrk üldseisund piirab mõningal määral operatiivsete protseduuride võimalusi. Eakad inimesed on oma tervisesuhtes sageli paremal arvamusel kui kõrvalseisjad. Vanurid võrdlevad oma muresid mitmete juba lahkunud kaaslaste saatusega ja sellega, mis nende meelest niikuinii kaasneb vanadusega. Subjektiivsetest kaebustest sagenevad vanemates vanusegruppides kõige enam jõuetus ja väsimus ning kognitiivsed häired. 75-aastaste hulgas süvenevad liikumisraskused ja mälu halvenemine. Inimese vananedes muutuvad kõige
Seotus sidususe ja usaldusega: • Mikro- e indiviidi tasand – väga tugev seos, eriti vaimse terviseosas (armastus, sõprus) • Meso- e grupi-, kogukonna/paikkonnatasand – mõõdukas seos tõestatud • Makro- e rahvastiku/riigi tasand – tugev sotsiaalse kapitali ökoloogiline efekt õnnelikkuse, eluga rahulolu ja suitsiidide sageduse suhtes. Seos on komplekssem füüsilise tervisesuhtes, vähe on tõendeid sotsiaalse kapitali ja vaimse tervise seostest rahvuslikul tasemel Selgitamaks, et ühiskonna üldareng liigub aktsepteeritavas suunas, tuleb mõõta: • Heaolu või elukvaliteedi erinevate aspektide objektiivset taset ja teisel poolt subjektiivset heaolu, nende taju ühiskonna liikmete poolt. • Majanduslikku rikkust ja selle jaotumust • Inimkapitali aspekti on ühiskonnaliikmete tervislik seisund ja haridustase