Rottide koige iseloomulikum tunnus on nende saba: see on sama pikk kui nende keha, kerge karvastikuga ja lihaseline. Rott kasutab oma saba nagu viiendat jalga – sellega saab ronimise ajal võrest kinni haarata ning tasakaalu hoida. Erinevalt oma esivanematelt ei ole rotid ainuld pruunid – nad võivad olla ka valged, mustad või oranzikad. Rotid elavad keskmiselt kaks aastat aga võivad elada ka neli aastat. Nende pealmiseks terviseprobleemiks on hingamisteede probleemid, või kasvaja. Käitumine Rotid on karjaloomad, seega on suhtlemine liigikaaslastega neile väga oluline. Kuna inimesel ei ole lihtsalt võimalik ööpäevaringselt rottidele seltskonda pakkuda, peaks rotte pidama vähemalt kahekaupa, näiteks kaks õde või kaks venda. Samas isast ja emast rotti ühes puuris hoides on emane kogu aeg tiine ja see vähendab eluiga.
Rohu kasutuse efektiivsus suurem, sest teatud koplitest saab teha talvist sööta heina või silo näol. Suuremad kulutused tarastusele (vaja ka koplite sisepiirdeid), väravatele ja joogikohtadele. Segakarjatamine – karjatatakse eri liiki loomi (nt veised ja lambad). Kui lambad veistega, siis veised enne, sest söövad rohtu kõrgemalt. Kui lambad kitsedega, siis kitsed enne. Igal aastal vahetatakse rohumaid järgmises rotatsioonis. Kõige suuremaks terviseprobleemiks lammaste karjatamisel on lammaste nakatumine siseparasiitidega, erinevatest mineraalainete puudusest tingitud ainevahetushaigused ning lammaste puhitused, mis tekivad suure koguse liblikõieliste rikka värske rohu söömist. Sööda seedimisel tekivad gaasid, mida loom ei suuda ise väljutada. Mineraalainete defitsiidist tingitud puudushaigused võivad karjatamisel olla põhjustatud naatriumi, seleeni, koobalti ja magneesiumi puudusest
annaabi.ee 
