1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta. Wiiralt loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikke, eksootilisi loomi, süvenes portreesse. ("Neegripead" 1933, kuivnõel, "Claude" 1936, puugravüür, "Lamav tiiger" 1937, pehmelakk jt). "Olen realist", tavatses Wiiralt vanemas eas vastata küsimusele oma kreedo kohta. 1938. aasta suvel võttis ta terviseparandamise eesmärgil ette reisi Marokosse, peatudes sisemaal Marrakesis. Seal valmis mahukas sari joonistusi berberitest ja araablastest, mis moodustavad omaette peatüki Wiiralti 1930. aastate loomingus. Viibides neliteist aastat eemal kodumaast tegi Eduard Wiiralt endale ja Eestile nime rahvusvahelises graafikas. Ta esines näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja
7 Kunstnike Seltsi näitusel 1937. aastal tõi talle kuldmedali. Ilmusid mitmed pikemad kirjutised graafikaväljaannetes, milles peegelduvad Viiralti loomingu kaks tahku. Pariisis elas Viiralt üsna paikselt, kui välja arvata kolmenädalane matk Itaaliasse 1926.aastal, marchand'ide kulul Fontenay-aux-Roses'is või Antrainis veedetud töösuved, visiidid Strasbourg'i. 1938.aasta suvel võtab ta eelkõige terviseparandamise otstarbel ette pikema reisi Marokosse, kuhu jääb 1939. aasta veebruarini. Seal valmis mahukas sari joonistusi berberitest ja araablastest, mis moodustavad omaette peatüki Viiralti 1930.aastate loomingus. Respetk inimese vastu, tahe näha temas ilusat, inimlik soojus need küpsele Viiraltile omased jooned tulevad Maroko-sarjas selgesti esile. Lisaks kohapeal graveeritud plaatidele ,,Marrakesi linnamüür" (ofort, kuivnõel), ,,Naerev
pärisorjuse süngesse maailma. Tuntud on ka ood ,,Priius", mis on Venemaa ajaloost. Puskin kõneleb oodis valitsevast poliitilisest ja vaimsest rõhumisest, väljendades samas usku seaduse jõusse (seadus seisab kõrgemalt kõigest ning peab tagama võrdsuse). Puskin pälvib teravdatud tähelepanu ning ta saadetakse Peterburist pagendusse. Teel Moldoovias käib ujumas, külmatab ning tervis on väga vilets. Tal õnnestus välja kaubelda terviseparandamise reis, kuhu läks ühe kindrali perekonnaga, kus oli meeldiv vaimne õhkkond. Kogus ainest loomingu jaoks, märkimisväärsem teos on ,,Ruslan ja Ludmilla", mis räägib Kiievi-Vene aegsest ajast. Poeem on kantud huvist rahvaloomingu vastu, teos on mänguline, samas ka tundeline ja armastust ülistav. Pagendusaastad on Puskini õitseaeg loomingus. Ta saadetakse uude töökohta Odessasse, kus toimus seltsielu, teater jms. Armuloo tõttu saadeti ta Odessast vanemate mõisa, kus oli koduarestis
annaabi.ee 
