vigastada, peab olema ettevaatlik ja omamama ka kindlaid oskusi. Tööandjal on kohustus tagada töötajate igakülgne tööohutus ja töötervishoid ning korraldada riskihindamisi. Tööandja on samuti kohustatud töötajaid teavitama neid puudutavatest riskidest. Minu isiklikust kogemusest võiks öelda, et Eestis tööandjad tihtipeale, ei tee asju nii nagu peaks. Töötajad saavad kuid hiljem teada neid ähvardavatest terviseohtudest, vahel juhtub, aga nii , et töötaja ei saagi teada ohtudest, enne õnnetuse juhtumist. Tunnen, et minu kunagine tööandja ei teinud samuti töötajatele piisavalt koolitus või teavitustööd köögi koristamiseks kasutatavate kemikaalide osas. Tartus oli 5 aastat tagasi pubi, kus nõudepesija sai surma kuna ta pea jäi nõudelifti vahele. Natuke drastiline näide, aga just sellised asjad võibolla ei juhtuks, kui tööandjad tegeleksid riskihinadmisega ja inimeste teavitamisega.
patsient sattuda haiglasse erinevate terviseprobleemidega. Diabeetiku hoolduse juures on kõige olulisem jälgida tema õiget väljakujunenud elustiili. See tähendab seda, et haiglas olles tuleb patsiendile kindlustada nii insuliini süstimise võimalus kui ka vajalik dieettoit. Diabeetikul tuleb pidevalt jälgida veresuhkru taset, sest haiglas olek ja eri ravimite kasutamine võib muuta patsiendi veresuhkru tasakaalu. Õde peab ka teadma diabeetiku võimalikest terviseohtudest ehk siis sellest, millised probleemid kaasnevad hilistüsistustega. Kui patsiendil on diabeedi foonil tekkinud südame-isheemiatõbi või neerupudulikkus, vajab ta samasugust hooldust nagu südame- ja neeruhaiguste korral, arvestades diabeetiku elulisi vajadusi. Tüüpilisemaid ja ravile raskesti alluvaid diabeetikute probleeme on diabeetiline jalg. Diabeetiline jalg tekib nii veresoonte kui ka närvide kahjustuse tagajärjel. Sellega seoses
annaabi.ee 
