lillkapsas, tomatis, apelsinis, porgandis, kapsas, rõikas, banaanis, rosinates, aprikoosides, teraviljasaadustes, pähklites, õunas, selleris, päevalilleseemnetes jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur- ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi. Välja tuua võiks siin eeskätt liha, kalasaadused, piim ja piimatooteid. Kaalium vähendab ajurabanduse riski? Tiina Tamme kirjutas Terviselehes, et Harvardi ülikooli teadlaste hiljuti valminud uurimus näitas, et kaaliumirikas toit aitab vähendada ajurabanduse ohtu. Kaheksa aaastat kestnud töös oli vaatluse all 43 708 meest vanuses 40-75 aastat. Selgus, et neil uuritavail, kelle toit sisaldas rohkesti kaaliumi, samuti magneesiumi ja kiudaineterikkaid teraviljaprodukte, oli tunduvalt väiksem ajurabanduse risk kui kaaliumivaese toidu kasutajatel. Kaaliumi tervisele
Nurmiste, Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi direktor Aleksander Veiderma, politseikooli direktor E.Mets, gümnaasiumipidaja Jakob Westholm jt. (Kesküla, Kalle ,,Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi tegemistest", URL) 3 EUGEENIKA SELTSI TEKKE EELDUSED Tervalamma Rehabilitatsioonikliiniku ülemarst, psühhiaater Jaan Olari märgib ühes aastatetaguses Terviselehes, et eugeenikaideed said alguse ja jõudsid Eestisse juba enne sajandivahetust Darwini evolutsiooniõpetuse jätkuna. Üheks eugeenika ,,maaletoojast" oli Tartu Ülikooli hügieenikateedri juures aastatel 1912-1913 töötanud Vene mikrobioloog N.F.Gamaleja. Tema loeng "Eugeenika ülesannetest ja püüdlustest" trükiti ära ka Tõnissoni 1912. a Postimehes. Teinegi TÜs töötanud (1904-1918) Vene hügieeniprofessor E.A. Sepilevski propageeris Eestis eugeenikaalast õpetust