ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal; Maailmapank, WHO ning Harvard School of Public Health’i koostöö. Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise
müratase, siseõhu ja välisõhu saaste, puudulik looduslik valgustus, nõuetele vastava joogivee ja kanalisatsiooni puudumine) Ruumide halb ventilatsioon, ülerahvastatus ja mikroobidega saastunud toit on ühed olulisemad tegurid nakkuse levikuks. Riski suurendab veelgi hügieeninõuete eiramine. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks on oluline, et inimesed oleksid teadlikud nende levikut soodustavatest teguristest ning vaktsineerimise võimalustest ja vajadustest. Tervisekaotust põhjustavad ennetatavad riskitegurid: · alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimine, · tasakaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus, · riskialdis käitumine (kaitsmata seksuaalvahekorrad, liikluses turvavööde mitte-kasutamine, lubatud kiiruse ületamine, alkoholijoobes sõitmine jms). Riskifaktorid on omavahel sageli seotud. Näiteks seksuaalelus riskivamalt käituvad noored sageli ka suitsetavad, tarvitavad alkoholi ja uimasteid. Seetõttu on oluline vaadata riskifaktorite
annaabi.ee 
