Haldusorganid jagatakse asutusteks, kogudeks ja isikuteks(HMS § 8 lg 1). Asutus- iseseisva õigusvõimeta asutused on nt ministeerium, amet või inspektsioon, linnakantselei jne. Koguon kollegiaalselt otsuseid langetavad inimeste kogumid, nt Vabariigi Valitsus, vallavolikogu, Kultuurkapitali Nõukogu, töövaidluskomisjon, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Isik haldusorganinaon füüsiline isik, nt minister, tervisekaitseinspektor, politseinik või juriidilisest isikust haldusekandja tervikuna, nt kohaliku omavalitsuse üksus või õigusvõimeline asutus Haldusorganeid võib otsuste vastuvõtmise korra järgi liigitada ka monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks. Monokraatses organis teeb otsuse üks isik, nt Vabariigi President, minister Kollegiaalses organis teeb otsuse isikute kogu, nt Vabariigi Valitsus, linnavolikogu, Hasartmängumaksu Nõukogu)
ära jaotatud. Kõik riigi täitevvõimu ja kohalike omavalitsuste asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja avalikke ülesandeid täitvad eraisikud. Samuti aga Riigikogu Kantselei ja kohtuasutused, kui nad täidavad abistava iseloomuga haldusülesandeid (nt tööle võtmine või teabenõudele vastamine). Ka üksik ametnik, kellel on pädevus mingit ülesannet täita ja ülesande raames otsustada, on haldusorgan (nt minister, maavanem, tervisekaitseinspektor, politseinik). 25. Halduse diskretsioon ja määratlemata õigusmõistete sisustamine Diskretsioon on kaalutlusõigus ametnik kaalub asjaolusid ja teeb sellest lähtuvalt otsuse. Ametniku otsustuspädevus teatud skaala, millel saab seda valida. 26. Põhiõiguste riive lubatavuse kriteeriumid ja selle kontrollmehhanism (eksamil ei tule vist) Põhiõiguste riive ja rikkumine toimub enamikul juhtudel avaliku võimu tegevuse tulemina, samas on põhiõiguste kaitse
annaabi.ee 
