võimekust (antud juhul suuresti meditsiinisüsteemi võimekust) haigeid piisavalt informeerida ja tagada vajalik arstiabi ning vajaduse korral ka teraapia võimalus. Määravaks võivad osutuda just inimese enda psühholoogiline suutlikust tervisekahjustusega hakkama saada. Inimese suhtumine enda probleemi võib anda piisavat motivatsiooni paranemiseks või kohanemiseks haigusega. Samas negatiivne mõtteviis võib võtta hoopis igasuguse lootus. Elustiili muutusega vastavalt tervisekahjustusele saab tõsta enda elukvaliteeti ja üldist suutlikust. Meiega sarnaste maade võrdlevad uuringud näitavad, et haigestumine ja varajased südamesurmad sõltuvad otseselt hoiakutest ja usust sellesse, kuivõrd saab ise oma mõtteviisiga tervist mõjutada (Viigimaa 2010: 14). Abituse tunne, mis sageli kaasub tõisiste terviseriketega, kujundab keerulised, kuid lahendatavad, olukorrad ületamatuteks, võitlusteks, mida ei saa võita.
Kehaline väärkohtlemine on valu tekitamine – kohe on koosseis olemas. Nagu on valuaisting, siis on kuritegu. Kõik mis pole raske, on kerge. Kehaline väärkohtlemine - Kvalifitseerivad tunnused on tervisekahjustus 4 nädalat, lähi- ja sõltuvus suhtes – perevägivald ja kui korduvalt. Alternatiivne tahtlus- kui löön rusikaga teist inimest, siis lüües võib silmaalune paistes olla või ninaluu puruks. Kui on suunatud tervisekahjustusele, siis ei oma tähtsust millise raskusastmega tervisekahjustus tekkis, me hindame tagajärge. Kui ta lööb nina puruks- raske tervisekahjustus, kui sinikas, siis kehaline väärkohtlemine. Me ei pea tuvastama seda, et tahtlus oli suunatud raske tervisekahjustuse tekitamisele või et tahteti natukene lüüa. Raske tuleneb väärkohtlemisest raskemal kujul. Tagajärjed on erinevad – raske tervisekahjustuse tagajärg on raskem: 4 kuud, võib esineda ka