radooni tütarproduktideks (poloonium- 214, 218 ; plii- 214; vismut- 214 ). Radoon ja tema tütarproduktid satuvad hingamisorganitesse sissehingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui ka sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine, mille tulemusena vabaneb alfa-kiirgust. Alfa kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel. Alfa-kiirguse väikese tegevusulatuse tõttu jääb suurem osa temast pidama inimese naha välispinda, mis koosneb peamiselt surnud rakkudest. Elusrakke võib alfa-kiirgus kahjustada juhul, kui kiirgust emiteeriv nukliid satub organismi sisse, näiteks hingamisteedesse. Seal saab alfaosake otsekontakti kaitseta epiteeli rakkudega bronhides ja kopsude alveoolides. Radooni peetaksegi suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel
radooni tütarproduktideks ( poloonium-218, plii-214, vismut -214, poloonium-214 ). Radoon ja tema tütarproduktid satuvad hingamisorganitesse sissehingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui ka sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine, mille tulemusena vabaneb alfa-kiirgus. Alfa-kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel. Alfa- kiirguse väikese tegevusulatuse tõttu jääb suurem osa temast pidama inimese naha välispinda, mis koosneb peamiselt surnud rakkudest. Elusrakke võib alfa-kiirgus kahjustada juhul, kui kiirgust emiteeriv nukliid satub organismi sisse, näiteks hingamisteedesse. Siin saab alfaosake otsekontakti kaitseta epiteeli rakkudega bronhides ja kopsude alveoolides. Radooni peetaksegi suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel kohal olevaks
8-9. klasside seas on teadlikud 68% ehk 30 õpilast ning mitte teadlikud 32% ehk 14 õpilast. 11-12. klasside seas on teadlikud 84% ehk 21 õpilast ning mitte teadlikud 16% ehk 4 õpilast. Õpilastel, kes vastasid `'Jah'', lasti selgitada, milline on nende arust energiajookide mõju inimese organismile. Nende vastuste hulka kuulusid: unetus, südame- ja vereringkonnahäired, diabeet, energiajääkide röövimine, tervisekahjulikkus, peavalud, kasvu pidurdumine ja teised. 6) Kas te olete tarbinud energiajooke koos alkoholiga? Küsimus esitati ainult 11-12. klassidele, kuna vastavalt seadusele on alkoholi tarbimine lubatud alates 18. eluaastast ning selles vanuserühmas on valdavalt 17-19 aastased õpilased. Õpilasi, kes on energiajooke tarvitanud koos alkoholiga, oli 13 ehk 54%, vastukaaluks õpilasi, kes ei ole tarvitanud energiajooke alkoholiga koos, oli 11 ehk 46%. Enda vastust lasti ka põhjendada
annaabi.ee 
