rakendada ennetusmeetmeid töötajate tervise säästmiseks töökohtadel. Töötervishoiuarst koordineerib ja nõustab töökeskkonna ohuteguritest (keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, füsioloogiliste ja psühholoogiliste) tuleneva riski hindamist, rakendab tervise- edenduslikke programme töökohtadel, ennetades tööst põhjustatud tervisekaebusi ning suunates töötajat adekvaatsele taastusravile tema töövõime taastamiseks. Töötervishoiuarst võib töötada töötervishoiuteenistustes, tervisekeskustes, haiglate või polikliinikute juures pädeva töötervishoiuspetsialistina. Töötervishoiuarst peab oskama hinnata erinevatest ametitest tulenevaid kutseriske, diagnoosida kutsehaigusi, rakendada tööga seotud haiguste ravi-rehabilitatsiooni meetodeid. Samuti peab töötervishoiuarst jagama teadmisi kutsenõustamise ja
mõjuga seotud haigusi üle 200. Selles, kuidas alkohol täpselt kellegi tervist mõjutab, mängivad kaasa nii vanus, sugu kui ka geenid. Ei saa rääkida täiesti ohutust või kõigi jaoks ühtviisi mõõdukast alkoholikogusest, kuid ometi on olemas madala riskiga 7 tarvitamise piirid. Kui püsida nendes piirides, jäävad riskid väikeseks. Isegi kui inimesel kindlaid tervisekaebusi pole, mõjutab alkohol siiski tema keha ja enesetunnet. (Alkoinfo, 2011) Alkohol avaldab peale joomist kohest mõju kõigile organitele ja kudedele. Alkohol imandub verre ning lahustub veres leiduvas vees ja jõuab vere kaudu kiiresti kõikide rakkudeni, sealhulgas närvirakkudeni, mille tulemusel kogeb alkoholi manustanud inimene heaolutunnet. Alkoholi manustamise tagajärjel suureneb vere alkoholisisaldus, alkohol väljub verest kindla aja jooksul, peamiselt maksa tegevuse tulemusel.
annaabi.ee 
