Vaimsele tervisele mõjuvad negatiivselt sotsiaalne ja emotsionaalne üksindus, alistuv või eitav suhtumine vananemisse, järsud elumuutused, ebatervislikud töö- ja elamistingimused, töötus, harrastuste või aktiivse tegevuse puudumine (Tulva, Viiralt 2003). V. I. Laidmäe, T. Tulva jt. (2011) poolt läbiviidud uurimuses ,,Tervis ja elukvaliteet vanemas elueas" ilmnes, et mida vanemat earühma vaadelda, seda vähem oli hea tervisehinnanguga vastajaid. Mehed hindavad oma tervist paremaks kui naised. Erinevatest tervisevaevustest uuringus esines vanemaealiste hulgas kõige sagedamini südame- ja veresoonkonnahaigusi (66%), levikult järgnesid luustiku ja lihaskonna ning sidekoehaigused. Samuti viitasid uuringu andmed, et 60% vastajatest esines unehäireid mõnikord ja veel 30% on uuritavaid, kellel esines neid tihti või pidevalt. Naised väitsid end olevat hädas unehäiretega poolteist korda sagedamini, kui mehed
Kaotus surmade tõttu ületab 3 x kaotusi elukvaliteedi langusest Mehed kaotavad suitsetamise tõttu 4 korda rohkem eluaastaid Kopsuvähk, südame isheemiatõbi, insult Tervise majanduslik mõju indiviidi tasandil Tööjõu pakkumine (haigus, vigastus, puue, 40-50 tuhat inimest 15-74 tööturult väljas). Väga halva tervise enesehinnanguga inimestel on 45% madalam tunnitasu ja 64% madalam tööhõive tõenäosus kui väga hea tervisehinnanguga inimestel Tootlikkus ja selle tõttu sissetulek Ülekaalulisuse ja palga seos (eriti naiste puhul). Objektiivne erisus tootlikkuses ja diskrimineerimine Töötamist piirav tervisehäire: Mehed: Hõivatud – 3,0% Töötud – 9,4% Mitteaktiivsed – 24,9% Naised: Hõivatud – 3,1% Töötud – 10,6% Mitteaktiivsed – 18,1% Perepoliitika Rahvastikupoliitika tuum Rahvastikupoliitika peamised toimevaldkonnad Otsesed mõjutusvaldkonnad Ühiskonna üldiste ideaalid, s.h
annaabi.ee 
