Samuti pooldan riigi poolset tubaka aktsiisi pidevat tõstmist, sest mida kallim on suitsupakk, seda suurem on motivatsioon suitsetamisest loobumiseks. Lõpetuseks pean oluliseks mainida, et noored on meie tulevik ja seega tuleks erilist tähelepanu pöörata just esmasele preventsioonile, et vältida suitsetamise edaspidist levikut ning sellega kindlustada jätkusuutlik ühiskond. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Milvi Moksi loengumaterjal 2. Sõltuvusest vabaks. (2011). Tervisearengu Instituut http://www.terviseinfo.ee/et/truekised/download/42 (07.03.2012) 3. Passiivne, ehk kaudne suitsetamine. (2011) Tervisearengu Instituut http://www.terviseinfo.ee/et/truekised/download/40 (09.03.2012) 4. Suitsuvabad tubakatooted. (2011) Tervisearengu Instituut http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakatooted/su itsuvabad-tubakatooted (09.03.2012) 5. Larsson, M. (2008). Teekond suitsuvabasse ellu. http://www.kliinikum
eetiline, kui sellises ametlikus reklaamis mustatakse inimesi ja erakondi. Siinkohal tooks näiteks Keskerakonna ja Reformierakonna omavahelise nn reklaamsõja, kus mõlemad mõnitavad ja laimavad teineteist. Kuid samas peaks nad ise ka mõtlema mida nad reklaami panevad. Leidub ka reklaame, mis toovad inimeste näole mõnusa muige või teevad tuju lihtsalt rõõmsaks. Näide selle kohta oleks hea tuua Eesti Tervisearengu Instituudi reklaami, mis tegi poliitreklaamist paroodia, kutsudes inimesi üles tervislikult toituma. Muidugi võib negatiivseks näiteks tuua reklaamid televisioonis, mis on täiesti absurdsed. Varemmainitud pesupulbri reklaamid ning üldse kõiksugu pesuvahendite reklaamid hakkavad kõige enam silma. Kui ühe reklaamipausi ajal näidatavatest reklaamidest pooled on pesuvahendite omad, teeb ikka närvi mustaks küll.
Enamik noortest piirdub paarikordse proovimisega. Poisse on narkootikumide proovijatest kõige rohkem, kuid võrreldes aastatega on tüdrukute osakaal tõusnud, poiste oma aga jäänud paigale. Võrreldes Euroopa keskmisega on Eestis enam uimastitega katsetajavaid noori, eriti aga kanepiga (Euroopas keskmine 17%, Eestis 24%). Läti ja Leedu kanepikatsetajate osakaal on tõusnud ja on peaaegu võrdne Eestiga (24%, 20%). Ka Euroopas on kõige populaarsemaks kanep, inhalaadid (Tervisearengu Instituut). 3. Milline on täiskasvanute uimastitarbimine Eestis? Milline on teistes riikides? Lühikokkuvõte Vanusevahemikus 18-24 on kõige suurem osakaal narkootikumide tarvitanute vahel. Pea iga teine noor inimene on selles vanuses proovinud narkootikume. Kõige populaarsem on jällegi kanep (87%), amfetamiin (8,1%), ectasy (5,9%). Narkootikumide tarbimise põhjused on: uudishimu, sõprade eeskuju, põgenemine reaalsuse
üleskutseid. Põhitekst sisaldab üldjuhul lõpuabsatsi, mis tähendab seda, et kutsutakse ülesreklaamitavat toodet soetama või sotsiaalreklaami puhul püütakse hoiakuid muuta. Kõige tähtsam teksti juures voolav ja loomulik tekst, mis on lihtsasti jälgitav. Kindlasti ei tohiks unustada seda, reklaam peab inimesele meelde jääma, seega peab tuleb välja tuua üldmõte ja rõhuda positiivsetele emotsioonidele. Üks hea näide, kuidas veel asjade sõnastamine võib mõjuda, on hiljutine Tervisearengu Instituudi reklaam: ,,Sööme ära!" Selle kampaania eesmärk on meelde tuletada inimestele soovitust süüa vähemalt 5 peotäit puu- ja köögivilju päevas. Snitti on võetud edukast koristustalgude ,,Teeme ära!" kampaaniast. Iseenesest on ,,Sööme ära!" hea lause, sest see leiab tee meie ajurakukeste vahele ning jääb lihtsalt meelde. Siis hakkamegi üks päev perekonnas või sõprade seltskonnas rääkima: ,,sööme ära" ning proovimegi süüa 5 peotäit puu- ja köögivilju päevas
annaabi.ee 
