bioloogiliselt tugevat ühiskonda, tuleb tervis teatavas mõttes natsionaliseerida. Kodanike kehad ja geenid ei kuulunud enam neile, vaid ühiskonnale. Totalitaarseid riike iseloomustab sageli ühiskonnakäsitluse biologiseeritus (Eestis nt märksõnaks rahvusterviklikkus) kõne all olid nii eugeenilised meetmed (positiivne ja negatiivne eugeenika, elik kvaliteediküsimused), kui pronatalism (kvantiteet), mõnikord ka rassitemaatika jms. Totalitaarne ühiskonnakord omab tervisearenduseks teatavaid sisseprogrammeeritud aluseid. Fasism esines erinevates maades erineval kujul. Itaalias asutas Benito Mussolini 1919. a. Võitlusliidu Fascio di Combattimento, millest kujunes 1921. a Rahvuslik Fasistlik Partei. Saksamaal loodi 1919. a Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. a Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle liidriks tõusis 1921. a Adolf Hitler ning partei saavutas ainuvõimu riigis 1933. a
tuleb tervis teatavas mõttes natsionaliseerida. Kodanike kehad ja geenid ei kuulunud enam neile, vaid ühiskonnale. Totalitaarseid riike iseloomustab sageli ühiskonnakäsitluse biologiseeritus (Eestis nt märksõnaks rahvusterviklikkus) kõne all olid nii eugeenilised meetmed (positiivne ja negatiivne eugeenika, elik kvaliteediküsimused), kui pronatalism (kvantiteet), mõnikord ka rassitemaatika jms. Totalitaarne ühiskonnakord omab tervisearenduseks teatavaid sisseprogrammeeritud aluseid. Fasism esines erinevates maades erineval kujul. Itaalias asutas Benito Mussolini 1919. a. Võitlusliidu Fascio di Combattimento, millest kujunes 1921. a Rahvuslik Fasistlik Partei. Saksamaal loodi 1919. a Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. a Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle liidriks tõusis 1921. a Adolf Hitler ning partei saavutas ainuvõimu riigis 1933. a. Kui Itaalia fasismile oli
annaabi.ee 
