vahendusel keerulisemate juhtude puhul küsida lihtsasti nõu ja hinnangut teistelt ekspertidelt. Arstide töökoormust vähendab saatekirjade süsteemi standardiseerimine ja lihtsustumine, kus senise 500 dokumendi asemele luuakse üheksa erinevat liiki saatekirja koos võimalusega saada kiire ülevaade patsiendi kõikidest varasematest radioloogilistest uuringutest ja analüüsidest. Digiloo vahendusel saab perearst ligipääsu kõigile oma nimistus olevate patsientide põhjalikele terviseandmetele ning saab seeläbi patsiendist tervikliku ülevaate. Tervise infosüsteemi kaudu muutuvad raviasutuse arstile ja perearstile kättesaadavaks suuremahulised uuringutulemused ja - kirjeldused, sõltumata sellest, kus ja millal uuring on tehtud. Selle oluliseks eeliseks on varasemate uuringutulemuste kasutamise võimalus, kuna digitaalses pildipangas hakatakse erinevaid uuringuandmeid säilitama vähemalt 110 aastat. See võimaldab haiguse kulgu jälgida
toodetele. Android tahvelarvuti kasutaja eeliseks on võimalus Android Market programmi abil laadida oma arvutisse palju erinevaid rakendusi ja mänge tasuta. iPad'ide kasutamine Äris Kuigi iPadi põhilised kasutajad on lõpptarbijad, on seda hakanud kasutama ka äriinimesed. Mõned ettevõtted jagavad iPad-e oma töötajatele. Näitena võib välja tuua klientidega suhtlevaid advokaate ja arste, kes pääsevad iPad-i abil ligi patsiendi visiidi ajal terviseandmetele. Uurimus näitab, et iPad-i kasutus kontoritöös on seotud sooviga suurendada töötajate produktiivsust, vähendada paberitööd ning suurendada kasumit. Uuringufirma ennustab, et mobiilse kontori rakenduste turg kasvab Põhja-Ameerikas 6,85 miljardi USD-ni aastaks 2015 võrreldes hinnangulise 1,76 miljardi USD-ga aastal 2010. Hariduses iPad-il on koolides mitmeid tegevusvaldkondi ja teda on samuti kiidetud kui head kodukoolituse tööriista
kantud juba tervise infosüsteemis olevad terviseandmed (sh taotleja diagnoosid, ravimid, operatsioonid jm). Täitja ülesandeks on täiendada juba olemasolevaid andmeid, st ei pea juba esitatud andmeid ise uuesti sisestama. Patsiendiportaalis täidetud TD tuleb digiallkirjastada. Digiallkirjastatud TD kehtib 30 päeva. Juhul kui tervisetõendi taotleja on patsiendiportaalis TD-d kunagi juba täitnud, kuvatakse talle TD täitmisel lisaks tervise infosüsteemi terviseandmetele ka andmed, mis tervisetõendi taotleja ise TD-le viimati sisestas. Taotleja saab oma viimati sisestatud andmeid muuta või täiendada. Alati kehtib ainult üks, viimane digiallkirjastatud TD. Paberkandjal täidetud TD kehtib ainult ühe arstivisiidi ja taotleja peab järgmisel korral täitma TD uuesti. Paberkandjal täidetud TD ei ole hiljem kättesaadav patsiendiportaalis. TD-d saab täita kas eesti, vene või inglise keeles. TD vormi (sh eesti, vene
Tänapäeva meditsiin sõltub suurel määral infotehnoloogiast, kus inimesed on hakanud kasutama uusi tehnoloogilisi ja digitaalseid võimalusi tervishoiuteenuste tarbimisel. Näiteks elektrooniline tervisekaart ehk digilugu, elektrooniline retsept ehk digiretsept, digiregistratuur, patsiendiportaalid, e-saatekiri, telemeditsiin, erinevad tervishoiu portaalid ja foorumid ning haiglate infosüsteemid. E-tervis pakub patsiendile: Usaldusväärset teenust Ligipääsu oma terviseandmetele ja ravile Informatsiivsust Kiiret info liikumist E-tervis pakub arstile/tervishoiutöötajale: Informatiivset teenust Terviseinfo ligipääsu Võimaluse uuendada tehnoloogiat ja seadmeid Vähendada arstide/tervishoiutöötajate tööjõudu Riigikontroll on soovitanud need e-projektid (eelkõige digilugu ja digiregistratuur) lõpule viia ja rakendada neid enne, kui asuda uute projektide loomisele. Tervishoiu teenuste osutajatelt
haigestumist. Samas pole meil andmeid, et abordid soodustavad vähihaiguse teket,» ütles uurija Gillian K. Reeves. Reeves ja tema meeskond uurisid aastatel 1992 - 2000 Euroopa vähiuuringute keskuses 267 361 naise meditsiiniandmeid. Naispatsientide andmed saadi üheksa riigi 20 tervisekeskusest. Iga naise tervist jälgiti keskmiselt 6,6 aasta vältel. Uurimise käigus diagnoositi rinnavähk 4805 naisel. Uurijad lisasid saadud terviseandmetele 20 nädalat enne haiguse diagnoosimist tehtud nii iseeneselikud kui ka meditsiinilised abordid. «Ligi kaks kolmandikku naistest polnud kunagi aborti teinud, ühel kolmandikul oli olnud vähemalt ühte liiki abort,» ütles Reeves. 20 protsendil katsealustest oli olnud iseeneselik raseduse katkemine, samal ajal kui meditsiinilise abordi oli lasknud teha 16 protsenti naisi. Ainult 3,8 protsendil naistest oli olnud mõlemat tüüpi raseduse katkestamist. Arstide