harjutustele proovida oma oskusi ka reaalses sõjaolukorras. Viimastel aastakümnetel on eriti sageli tulnud ette situatsioone, kus riigid on kasutanud sõjalist jõudu ning seejuures õigustanud omapoolset käitumist mitmesuguste argumentidega. Meenutades näiteks mõne aasta tagust Venemaa ja Gruusia vahelist konflikti või siis hetkel vägagi aktuaalset Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Tegu on jultunud rünnakuga Ukrainariigi, mis on suveräänse ja iseseisva Euroopa riigi territoriaalse tervilikkuse vastu. Sellise teguviisiga esitatakse väljakutse rahvusvahelise süsteemi ühele põhi mõttele, et riigipiire ei saa relva ähvardusel ümber joonistada. Igal riigil on õigus oma tuleviku üle ise otsustada. Nimetatud tegutsemine õõnestab rahvusvahelist korda, kus au sees on indiviidide ja riikide õigused, mida ei saa toore jõuga lihtsalt ära võtta. Tihti on aga selge, et riikide selline käitumine on ilmses vastuolus
identsed ning üksteisest eristamatud. Kui varas muugib lahti korteri- või laoukse luku, miks ta ei võiks virtuaalmaailamas teha sama sealse luku ehk arvutiparooliga (Praust 1997: 170). Nüüdisaegses infoühiskonnas on väga oluline lisaks info kiirele kättesaadavusele oleks tagatud ka selle konfidentsiaalsus, terviklikus ja käideldavus, mis on andmeturbe kolm põhikomponenti. Konfidentsiaalsuse all mõeldakse dokumendi sisu varjamist selleks volitamata isikute eest. Tervilikkuse all mõistetakse garanteerimist, et dokumenti pole pärast valmistamist muudetud. Käideldavus tähendab aga seda, et vajalik dokument on kõigile volitatud kasutajatele piiranguteta kättesaadav. Nende tagamine pole aga sugugi kerge, kuna iga aastaga levib üha laialdasemalt ründetarkvara (Praust 1997: 195). Ründetarkvara Nagu nimestki võib aimata, siis ründetarkvara on orienteeritud kuritahtlikele eesmärkidele.See on kõige laialdasem ja kasutatavaim ründeviis. Põhimõtteliselt
elatusaseme ja elukvaliteedi parandamist. Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgid on piiritletud kitsamalt ning on suunatud ühe koostöövaldkonna reguleerimine. Teine samb. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Tema eesmärgiks on liidu ühiste väärtuste, põhihuvide ja sõltumatuse ning tervilikkuse kaitsmine; liidu julgeoleku tugevdamine; rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamina ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Kolmas samb. Liikmesriikide vaheline politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Eesmärgiks on vältida rassismi ja ksenofoobiat ning võidelda
annaabi.ee 
