Tavaüigus tähendab rahvusvahelist tava, mis väljendab üldist praktikat ja seda käsitletakse kehtiva õigusena. III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on valdavalt allutatud teatud reeglitele. St et inmkäitumises valitsev kindel kord. Iga süsteemi kaks omandust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus tähendab, et temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seaotud. Tervilikkus e ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Seega rahaneb süsteemi mõiste elemendi ja suste müistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse tema tunnuste kaudu: hierarhilisus, iseseisvus, eesmärg, organiseeritus ja isereguleeritavus. Hierarhilisus tähendab seda, et süsteemi element on ühest
pöördreaktdiooni). Teisisõnu: radade pöörduvus on võtmereaktsioonide puhul kaudune ja põõrdprotsee toimub raku teises komparmendis (nt glükoosi täielik lammutamine toimub mitokondrites, glükoos biosüntees aga tsütoplasmas). Katabolsete ja anaboolsete radade peenregulatsioon on ka erinevalt organiseeritud. Nii garanteeritakse nende reaktsioonide vajalik suunitlus ja üheaegse toimumise võimalus. Metabolismi regulatsioon on kiire, paindlik, efektiivne. Regulatsiooni tervilikkus tagastajse rakkudevahelise (neurohormonaalne regulatsioon) ja rakusisese kommunikatsiooni vahendusel (signaali ülekande rajad, sekundaarsed ülekandjad, reaktiivsed osakesed jne) Rakusisese regulatsiooni üks printsiipe on teatud valkude/ensüümide aktivatsioon ja inhibitsioon nende fosforüülimise/defosforüülimisega. Tervikregulatsiooni põhimehhanismid ja varjandid on : · Biomolekulide ja bioelementide (ioonide) rakku tuleku kiirus ja raku kompartmenide vahelise liikumise