küsimuse esitamine ja ise vastamine formaalne küsimus, mis väljendab imestust, kaastunnet, vaenulikkust, eitust). 3. Liigendus: lõik on elamuse ja mõtte stiiliühtne tervik, kuid omavahel võivad need lõigud oluliselt erineda. Fakti konstateeringule järgneb poleemilisus, pildile järgneb filosoofiline mõtisklus, autorikõnele tsitaat, vastusele uus küsimus. Et tervikutunne ei hajuks, tulebki eri lõikude sidumisel silmas pidada töö kui terviku teemat. Lühem ja kontsentreeritum lõik mõjub efektiivsemalt. 4. Essee mõttearenduse ühtsust kannab autori hoiak. See võib olla külmalt intellektuaalne või ka irooniline, skeptiline, tundeline, filosofeeriv, prohvetlik. Igal juhul tuleb säilitada oma nägu, st valida üks eelpool nimetatutest. 5. Värvikas keelekasutus ei lase lugeja huvil raugeda
Ekspressionistide elutunnetus oli kantud katastroofi eelaimustest. Seetõttu esitatakse sageli süngeid pilte elust, suhtutakse valitsevatesse oludesse ülima kriitilisusega. Kurjuse allikaks peetakse urbaniseerunud ühiskonda, mis otsib väljapääsu vägivallas. Kujutamise objektiks on suurlinn, agul, sõda, lahinguväli, vigased, eluheidikud, vaimuhaiged, nälgivad lapsed, prostituudid. Kogu olustik on deemonlikult hingestatud, tervikutunne ja turvalisus on kadunud. Ekspressionismi iseloomustab "inetuse esteetika", kus ülekaalus on surma ja enesetapu motiivid. Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ja rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse
annaabi.ee 
