kvaliteeti ja lahendada või leevendada keskkonnaprobleeme. Üheks perspektiivseks suunaks on kasutada väljatud kaeveõõnte täitmist. Põlevkivituhk ja aheraine (lubjakivi) kujutavad endast väärtuslikku toorainet täitesegude valmistamiseks, mida saab kasutada tehnoloogilise materjalina kaevandamisel. Tänapäeval kasutatakse Eesti põlevkivikaevandustes kamberkaevandamise tehnoloogiat, kus kattekivimite ülalhoidmise ja maapinna püsivuse tagavad sammastervikud. Sealjuures põlevkivi kaod tervikutes ulatuvad kuni 30%. Arvutused on näidanud, et põlevkivikihindi kaevandamissügavuse suurenemisel üle 60 m, kaod tervikutes suurenevad kuni 40%. Uuendades põlevkivi kaevandamise tehnoloogiat, s.t. üle minnes tagasitäitmisega süsteemile, võimaldab oluliselt vähendada põlevkivi kadusid kaevandamisel, suurendada kaevandatud alade maapinna püsivust ja vähendada mõju veereziimile. Avakaevandamise korral kasutatakse vaalkaevandamist, kus katend paigaldatakse väljatud alale
Ranged Lõdvad >50 >30 Pindala 166.59 ha Kaevandatav varu Kihindi keskmine <10 <15 paksus 8m Tehnoloogiline kadu <150 <200 Kadu tervikutes - Kadu raimamisel >250 >200 Kadu geoloogilise rikut Kaevandamata varu Kasulik kiht 513 m (keskmine 8 m), Mäeeraldise piires on
Lisaks sellele tahetakse tulevikus veel avada Narva karjääris ning Viru kaevanduses killustikukompleksid. Sellised plaanid meeldivad ka keskkonnaametnikele, sest kui aherainet suudetakse edukalt ära kasutada teedeks ja ehitusmaterjalideks, siis ei teki suuri kasutuid aherainemägesid. [] Lisaks tahetakse hakata vanasid kaevandusalasid täitma kivistuva täiteseguga põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjääkidest. Antud võimalus vähendaks maavara kadu tervikutes ja jäätmete hulka maapeal. Eesmärgiks oleks säilitada maapealsed objektid, garanteerida kaeveõõnte püsivus ja mäerõhu juhtimine. Kivistuva täidisega täitmise eelduseks on põlevkivituha tänased kasutamissuunad: portland-põlevkivituhatsemendi tootmine ja AS Silbetis valmistatavad poorbetoonplokid põlevkivituha baasil ning põlevkivi rikastusjääkide töötlemine ehituskillustikuks. [] Illustratsioon 4 Aherainemägi (http://paber
inimeste pereloomise kaudu pärilike tunnuste valik * Täna kõige olulisem valikusurve allikas (Geoffrey Miller, The Mating Mind, 2001) Gregory Mendel (1822-1884) · Domineeris arusaam pärilikkusest kui põlvkondade kokkusulandumisest · Ch. Darwin püstitas teooria "pangeneesist" vereringes liikuvad pärilikkuse osakesed muutuvad seoses meie eluviisidega · Mendel (1865): Pärilikud tunnused tulevad "tervikutes" geenides Järglane saab vanematelt kummaltki ühe taolise pärilikku tunnust kandva geeni Pärilik tunnus ei pea järglases väljenduma kuid ta annab selle omakorda edasi Tunnuste edastamine · Eksisteerivad dominantsed ja retsessiivsed tunnused e. üks alleel peidab teise · Edasi antakse mõlemad alleelid · Kaks printsiipi: Segregatsioon vanemate tunnuseid kandvad alleelid
klasside ja neisse kuuluvate objektide vahel. Agregaati näidatakse väikese rombiga assotsiatsioonijoone ühes otsas, tervikut väljendava klassi poolel. Kuna agregatsioon on agregatsiooni erijuhtum, saab temaga siduda arvukust (multiplicity), rolle (osa poolel) ja kvalifikaatoreid. Agregaat võib omada nime (koos suunaga) ning olla navigeeritav. Jagatud (shared) agregatsioon Jagatud agregatsioon on niisugune, milles osad võivad olla osadeks erinevates (ükskõik millistes) tervikutes. Kui agregatsioon on jagatud, siis on arvukus terviku poolel suurem kui üks. Jagatud agregatsioon on tavalise agregatsiooni erijuhtum. Kompositsiooni agregatsioon Kompositsiooni agregatsioonis tervik omab osasid. Osad “elavad” terviku sees; nad hävivad koos oma tervikuga. Arvukus terviku poolel peab olema 0 või 1 (0..1), osa poolel suvaline. Kompositsiooni agregatsioon moodustab puustruktuuri, jagatud agregatsioon võrkstruktuuri.
annaabi.ee 
