mille funktsioon on kanda. Ka kreeklased ei kasuta sideainet. Hooned/templid on ehitatud nagu legoklotsidest. Üheks selliseks näiteks on Neitsilikule Athenale pühendatud Athena Partheroni tempel, mis valmis 447-438 aastat eKr. Templi puhul tekitab imestust selle mõõdutunne ja ehituskunstiline arvestus. Kuigi mõõdud on tagasihoidlikud, siis eriliseks teeb selle see, et sirgejoonelisus, täisnurksus ja mehaaniline kordus on eemale lükatud elastsema terviktunnetuse nimel. Palju on kasutatud optilisust, et jätta huvitavaid muljeid. Samuti on muljetavaldav kullast tehtud Athena kuju. Templitele andis värvi kivi ning palju detaile on ka värvitud. Sambad mõjuvad nii, et oleks nagu kergelt põlv kronksus, mis näeb mugav välja. Kusjuures sambad pole kunagi päris otse vaid natukene kummis keskpunkti suunas. Samba tüübid: Dooria Joonia Korintos 7 Vana Kreekast on pärit ka karüatiidid, ehk naisekujuline sambad
iga nelja aasta järle toimuvatel pidulikel protsessioonidel panatenaiadel - Athenale annetati. Parthenoni puhul äratab imetlust mõõdutunne ja peen ehituskunstiline arvestus. Selle 24 meetri kõrguse dooria stiilis peripteeri mõõtmed on tagasihoidlikud ( alus 31 / 70 m, sammaste kõrgus 10,43m; lühemal küljel 8, pikemal 17 suhteliselt tihedalt asetatud sammast). Ebatavaline on olnud aga ehitusviis, sest sirgjoon, täisnurk ja mehaaniline kordus on siin elastsema terviktunnetuse nimel kõrvale jäetud. Kreeklased teadsid, et ruum ja valgus ahendavad sammast optiliselt ning petsid ekslikku inimsilma, luues mulje ideaalsetelt sirgetest joontest ja vormidest. Seeetõttu pole sammaste vahe ühtne, vaid lüheneb nurgasammaste suunas, mis omakorda on üsna veidi teistest sammastest jämedamad ja kõrgemad. Kõik sambad omakorda on aga minimaalse nurga võrra hoone keskpunkti poole kaldu, stülobaat aga kumerdub kergelt keskpaiga suunas. Selle optilise võtte e. kurvatuuriga