enamikule keele argikasutajatest. Väljaspool filosoofiat peab väga harva põhjendama, miks me just sellise positsiooni valisime. Veelgi enam, hoopis teiste positsioonide hoidjad peavad argielus oma arusaamu põhjendama ning enamasti see neil ei õnnestu. Tähendustest Sõnade tähendusi otsides jääb mõnikord kahe silma vahele, et tähendused võivad olla ka teistel keelelistel väljenditel, mitte üksnes sõnadel. Tähendused võivad olla terviktekstil, lõikudel, üksikutel lausetel ja morfeemidel. Et mõista mõisteid ja nende väljendamist, tuleks meil keskenduda sõnade tähendusele. Ent kas sõnadel üldse on tähendusi? J. Locke (1632-1704) märkis tabavalt, et sõnad on vaid häälitsused või jooned paberil ning need ei tähenda iseenesest mitte midagi. Sõnadel saab olla tähendusi vaid siis, kui keegi neile tähendused annab. H. P. Grice on eristanud tähendusi, mida võiks
enamikule keele argikasutajatest. Väljaspool filosoofiat peab väga harva põhjendama, miks me just sellise positsiooni valisime. Veelgi enam, hoopis teiste positsioonide hoidjad peavad argielus oma arusaamu põhjendama ning enamasti see neil ei õnnestu. Tähendustest Sõnade tähendusi otsides jääb mõnikord kahe silma vahele, et tähendused võivad olla ka teistel keelelistel väljenditel, mitte üksnes sõnadel. Tähendused võivad olla terviktekstil, lõikudel, üksikutel lausetel ja morfeemidel. Et mõista mõisteid ja nende väljendamist, tuleks meil keskenduda sõnade tähendusele. Ent kas sõnadel üldse on tähendusi? J. Locke (1632-1704) märkis tabavalt, et sõnad on vaid häälitsused või jooned paberil ning need ei tähenda iseenesest mitte midagi. Sõnadel saab olla tähendusi vaid siis, kui keegi neile tähendused annab. H. P. Grice on eristanud tähendusi, mida võiks