* Inimene hakkab nägema seoseid oma suhetes teiste inimestega ning elusituatsioonides üldse nn tajuma kõrgema plaani olemasolu. * Sügavam kontakt oma intuitsiooniga hakkab toetama elus parasjagu toimuvaid protsesse. Gestaltteraapia Gestaltteraapia tekkis 1950. aastate algul Ameerikas psühhiaater Fritz Perls'i, gestaltpsühholoog Laura Perls'i ja nende kaastöötajate koostöö tulemusel. Termin gestalt pärineb saksa keelest ja tähendab terviklikkust, terviktaju, tervikkujundit. Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks on iseseisva, oma võimeid tundva, tulemuslikult tegutseva ja vastutustundliku isiksuse areng. Gestaltteraapiat rajades toetus Fritz Perls järgmistele allikatele: * psühhoanalüüs (Freud, Reich) * eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre, Heidegger, Nietszche) * ida filosoofiad (taoism, zen-budism) * gestaltpsühholoogia (Wertheimer, Köhler, Koffka, Lewin) * psühhodraama (Moreno)
Oma vaateid ja ideid teo ja tahte vahekorrast arendatakse siin mitmes episoodis, kontrollitakse ideede kandvust eri tegelaste najal. Keskseks selliseks episoodiks kujuneb Aarne ja Kurdi võitlus, millel on tähendus kogu edaspidisele sündmustikule. Nimelt jälgib autor siin detailselt tegelaste käitumist, kirjeldab nende psüühilist seisundit, taju, motoorikat. Kriisisituatsioonis kaotavad nad moraalse teadvuse, emotsionaalse suhtumisvõime ning terviktaju. Nende taju iseloomustab antud hetkel küll terav tundlikkus, kuid tegelane on võimeline haarama ainult üksikute meeleorganite andmeid, tavaliselt on see mõni konkreetne visuaalne detail, tähtsusetu pisiasi, millel tähenduslik seos situatsiooniga näib puuduvat, ometi dikteerib see sündmuste kulgu. Sellega on autor teo motiivide hulka toonud juhuse, määramatuse. Sündmuste kulgu kirjeldatakse aegluubis, nii et iga pisiasi, iga reaktsioon, aisting või detail tähtsustab ja
annaabi.ee 
