loomkatseid ning saadud tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmiseks. Biheivorismi taandub inimese käitumise uurimine valemile Stiimul --> Kindel reaktsioon/vastus. Geštaltpsühholoogia (nt. M. Wertheimer, W. Köhler) – tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses. Geštaltkoolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Psüühikanähtuste elemendid on määratud tervikuga – terviks on esmane ja selle osad sekundaarsed. Puudeks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu tajude tekkeprotsess ja nende olemus, jäi tabamatuks. Geštaltpsühholoogid andsid märgatava panuse loomingulise mõtlemise ja sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Kognitiivne psühholoogia (nt. H. Simon, A. Newell; J. Bruner) – tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine
Õiguse mõistes võib asi olla vabalt nt gaasilises olekus, peaasi et oleks need kolm punkti täidetud. · Käibearusaamade järgi käsitletakse asjana iseseisvaid ja eraldi võetavaid / hinnatavaid kehalisi esemeid. Asjad peavad olema üksteisest ja teineteisest eristatavad. Samas võib üks asi koosneda ühest või mitmest osast, kusjuures mitmest osast koosneva asja ühe asjana käsitletava asja puhul on määrav, et see mitmest kokkupandud osast oleks terviks ja käibearusaama järgi kehaline tervik. Need, millest ta koosneb, peavad olema tervikosad. · Asjad on reeglina käibevõimelised, mis tähendab seda, et nad on kohustus- või käsutustehingute objektideks. Asjad võivad nende olemuse tõttu olla tsiviilkäibest väljas. Nt ei saa olla vesi, mis on teatud anumast väljas, tsibiilkäibe objektiks. · Avalike ülesannete asjade täitmiseks on mõeldud asjade tsiviilkäive piiratuna.
annaabi.ee 
