MTÜ Vanaajamaja ([email protected]); Eesti Vabaõhumuuseum (http://www.evm.ee/id/120/, http://maaarhitektuur.blogspot.com/); Säästva Renoveerimise Infokeskus, SRIK (http://www.srik.ee); renoveerimisele keskendunud professionaalsed insenerid ja arhitektid; Erinevatel renoveerimismeetmetel on erinev energiakulu vähenemine, mõju hoone kestvusele, erinev maksumus (ehitus-, kasutus-, hooldusmaksumus) jne. Eelistada tuleb hoone tervikrenoveerimist pöörates tähelepanu: hoone turvalisuse ja tervislikkuse tagamisele; ohtliku- või avariiolukorra likvideerimisele; hoone tarindite ja konstruktsioonide kasutusea pikendamisele; hoone energiatõhususe parandamisele; hoone arhitektuursele sise- ja välisilmele; ajalooliste väärtuste säilimisele ja miljööväärtuslikkuse tagamisele; maksumusele: ehitus, kasutus (energialuku), hooldus.
tähendab, et küttesüsteem on renoveeritud, reguleeritud, tasakaalustatud ja ei teki 188 ülekütmist. See eeldab alati renoveerimisel terviklahenduse kasutamist. Üksikkomponentide mõju analüüs on tehtud vaid erinevate osade mõju väljatoomiseks, mis võib aidata renoveerimisjärjekorra koostamisel, kui ei tehta kõike korraga. Siiski tuleb alati eelistada elamu korraga tervikrenoveerimist. 11.2.1.3 Analüüsitud elamutüübid Energiatõhususe arvutuslik analüüs tehti neljale elamutüübile, vt. Tabel 11.4. Tabel 11.4 Hoonete tüübid, millele tehti energiaarvutused. 3-korruseline keldriga ühe trepikojaga „Tallinna maja“ tüüpi elamu Võrdlushoone põhinäitajad: o ehitisealune pind, 269 m2; o suletud netopind: 852 m2; o köetav pind: 672 m2; o välisseina pind:667 m2; o akende-uste pind: 122 m2;
annaabi.ee 
