Järelsortimine- tekkepaigal eraldi kogutud jäätmed puhastatakse jääkprügist. MÄRGSORTIMINE, KÄSITSISORTIMINE, MAGNETSORTIMINE, OPTILINE SORTIMINE PALLITAMINE Ohud: süttimisoht; vihmavesi; prügivesi; putukad/närilised; kokkukukkumisoht; süttimisoht BIOKÄITLUS- orgaaniliste ainete taaskasutus Eesmärgid: Komposti saamine; prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine Kompostimine- kõige tavalisem biokäitlusviis. Koosneb algusest, lõpust ja vahepealsest tervikprotsessist. Kui sa ei vii orgaanilisi jäätmeid prügilasse, siis prügilagaasi tekib vähem; nõrgvett on vähem; prügila järelhooldus on lihtsam; kiireneb lademe stabiliseerumine KOMPOST = KAUP; VÄIKSEM SÕLTUVUS PRÜGIFIRMAST; VEOVÄLP ON PIKEM (VÄHEM JÄÄTMEID PRÜGIVEDAJALE) Kompostimine on aeroobne, selles osalevad bakterid, seened ja teised mullaasukad. Kompostimisel vabanevad vesi, CO2 ja mineraal- ja väetusained.
3. Tõsta kutsehariduse mainet ja kvaliteeti. 4. Arendada praktikasüsteeme nii kutse- kui ka kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika. 5. Lainedada töökohast õpet. 6. Suurendada keeleõpet. 7. Informeerida noori rohkem oma valikute kohta. (Haridus- ja teadusministeerium, 2015, 1) Selleks, et tööturul saavutada tulemusi, mis viivad kvaliteedimuutusteni, on vaja kujundada kõikide osapoolte vahel ühtne arusaam tervikprotsessist. Oluline on kokku leppida põhimõtted 12 ja ülesannete jaotus nii koolitusvajaduse väljaselgitamisel (oskuste vajadus tööturul), koolituse kvaliteedi tagamisel kui ka uue finantsperioodi koolitusressursside kavandamisel. Samuti on oluline tagada, et kasutatakse maksimaalselt senitehtud haridusinvesteeringuid ja olemasolevaid õppebaase täiskasvanute koolituses. Tabel 2 Programmi eesmärk