Ametnikkonna informatsioonieelised poliitikute ja avalikkuse ees seisnevad kõige lihtsamal moel raha kasutuses. Seda saavad nad ära kasutada nt nii, et mõne väga kuluka programmi puhul näidatakse selle kulusid väiksemana, sest muidu oleks seadusandjad sunnitud eelarvest lisaraha eraldama, või näidatakse mõne programmi kulusid suuremana, et seda ülejääki mõnel muul otstarbel kasutada. Eelarve kinnitatakse tihti organisatsioonile tervikpaketina, mille raames ametnikud saavad teatud määral laveerida, või näitavad ametnikud eelarve vähendamise soovi korral, et ära tuleks jätta sel juhul ühiskonnale kõige vajalikumate teenuste osutamine. Samuti on vahel tasuvusanalüüsid ja keskkonnale avaldatava mõju hinnangud formaalsed, sest tegelikku olukorda adekvaatselt kajastavaid andmeid ei ole olemas – andmete tegelikku kvaliteeti teavad aga ainult ametnikud. ---------------------------------------
Seepärast pole praktikas ilmselt reaalne nõuda sajaprotsendilist omajõudude kasutamist, teatud määral võib rääkida haldustöövõtja ja korrashoiu tervikmudelite erinevuste vähenemisest. Samas on loogiline, et kõnealust tervikpaketti osutav töövõtja peab oma tegevuse korraldamisel lähtuma sellest, et kõigepealt peab ta lepingust tulenevalt omal riisikol osutama teenuse ning alles siis tekib omanikul/omanikel kohus tasuda. Seetõttu püüab iga töövõtja, kes sellist tervikpaketina osutatavat teenust pakub, teha oma kulutused maksimaalselt põhjendatult juba seetõttu, et ilma oluliste vaidlusteta saada tehtu eest omaniku käest ka vastavat tasu. Kuigi ka varasemalt kirjeldatud korraldusmudelite puhul oli tegemist töövõtulepingutega, siis praegusel juhul seob töövõtja ennast tervikpaketiga ning seega ka suhteliselt suurema riskiga. Vastukaaluks peaks sellist tervikpaketti osutava firma kasutamine pakkuma omanikule kompleksseid lahendusi ka muutuvates oludes, mida
annaabi.ee 
