Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seose inimese ja maailmaterviku vahel. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia. Waldorf koolis toimub ühine õppetöö
sellest 400 000 ha maismaal), Pandivere veekaitseala (350 900 ha) ja Matsalu riiklik looduskaitseala (48 000 ha). Maade tagastamine endistele omanikele on kaitsere_iimide suhtes tekitanud huvide konflikte. Bioloogiateaduste varasematel arenguetappidel pöörati põhitähelepanu looduses leiduvate floora ja fauna arvukate liikide inventuurile ja kirjeldamisele. Liikide omavahelised seosed ja sõltuvused muutusid aktuaalseks hiljem, kui selgus, et liigid esinevad omavahel seotud terviklikes süsteemides ehk kooslustes. Järjest enam kerkis klassikalise looduskaitse kõrval päevakorrale keskkonnakaitse, kuna sai selgeks, et haruldaste liikide kaitse lahus nende tervikliku elukeskkonna kaitsest ei anna oodatud tulemusi. Tänapäeva looduskaitses on olulisel kohal biosfääri kaitse, nii liikide tasakaaluliste koosluste kui üksikute liikide kaitse. Looduslikud ökosüsteemid on välja kujunenud pikaajalise konkurentsitiheda arengu tulemusena
annaabi.ee 
