kloostri refektooriumis. Maal valmis aastatel 1495-1498. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline. Loomulikuna tundub detailide, figuuride asendi, perspektiivi, valgusvarjude kasutamine. Teosele on iseloomulik: suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon ja range sümmeetria. Kunsti loomisel toetub kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Maalitud õlivärvidega. Arvestab õhuperspektiivi ja kasutab õrn heletumedust, mis loob kauni tervikkujundi ja unistusliku meeleolu. Meeleolu on rahulik, maalitud heledates toonides. See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Pildil on jaotatud jüngrid nelja kolmeliikmelisse gruppi, mis on omavahel seotud tegelaste liikumisega. . Sügav arusaamine inimeste käitumisest ja reageeringutest.
· kõige mitmekülgsem teadlase tüüpi bioloogia, anatoomia (lahkamine) joonistus ''Loode'' · arhitektuuris ainult kavandatud, skulptuure pole säilinud · ''Madonna kaljukoopas'' · õlimaal, mille sügavus on mattunud poolhämarusse vormid ja värvid sulavad kokku · arvestab õhuperspektiivi, mitte tausta detailide väljatoomisega · sfumato (õrn heletumedus) loob tervikkujundi ja unistusliku meeleolu romantilisus · kolmnurkne grupp Madonna, Kristuse laps, ingel ja Ristija Johannes · praegu asub Louvre'is · ''Püha õhtusöömaaeg'' · suur seinamaal · iga üksikfiguuri asend, perspektiivi ja valguse-varju kasutamine tundub kaalutletuna, samas loomulikuna, lausa ainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut · Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab äraandjast
teoseid, siis Hemingway parodeeris teda, nt ,,Kevadised vood", mis näitab, kui primitiivne oli Andersoni teos. Õpikust: Romaaniuuendused 20.saj. Modernistlik romaan Romaanizanris ilmnesid uuendused aeglasemalt kui luule. Modernistlik romaan omandas oma piirjooned ligilähedaselt 1920ndatel. Modernismi esmased tunnused olid vormieksperimendid: uskumus, et romaani vorm ehk struktuur ja keel pole passiivsed ega välised, vaid et romaani tervikkujundi saavutamiseks on nad niisama olulised kui teose sisu. Püüeldi vormi ja keele poole, mis annaks täiuslikult edasi ja võimendaks teose sisu. · Loobuti kirjavahemärkidest, et anda vahetult edasi alateadvust. Oldi veendunud, et kirjavahemärgid on mõistuslikud tähised, mis irratsionaalsel alateadvusel ei lase end täiuslikult ilmutada. See tõi kaasa, et lugejal muutus raskeks jälgida, kas tegelane kõneleb ja tegutseb olevikus või minevikus, otsustada, mis
Samas tuleb tõdeda, et põhiseadus on elav seadus, millest tuleb aru saada muutuvates ühiskondlikes oludes ja ka muutuvates väärtustes, kus abiks võivad tulla juba mainitud siseriiklikud lahendused. Nii poleks ilmselt välistatud isegi selline olukord, kus rahvas otsustaks rahvahääletusel oma kõrgeima riigivõimu kandja rolli riigielu küsimuste lahendamisel muuta. Õigusest arusaamise eesmärk on alati õiguse adekvaatse tunnetamise saavutamine. Piltlikult öeldes on tegemist tervikkujundi loomisega õigusest. Sellise tervikpildi kujundamine silmas pidades rahvuslikku õiguskorda peab toetuma ühelt poolt õiguskorra kui teatud terviku ja teiselt poolt selle tippakti, põhiseaduse ühtsuse ehk koherentsuse ideele. Õiguse teooria tunnetussaavutusi arvesse võttes tuleb tähelepanu juhtida kahele alusprintsiibile: esiteks kooskõlalisust tagavale põhimõttele ja teiseks kontekstilisuse põhimõttele. Põhiseadusest
annaabi.ee 
