Fra Angelico, Filippo Lippi, Domenico Venerziano, Bolticelli. Tähtis oli enamasti inimene ning loodus maalil jäi teisejärguliseks. Veel tehti portree ja altarimaale KÕRGRENESSANSS ITAALIAS 15.saj lõpp ja 16.saj Da Vinci tegeles leiutamise, maalimisega ja ka uuris inimese anatoomiat. Ta püüdis maalida nii, et pilt oleks võimalikult elutruu. Ta avas inimese hinge. Tema tegi ka kuulsa "Mona Lisa" ja ka pildi "Anna ise kolmas". Harmoonia tervikkompositsiooni ja detailide vahel. Teine tema kuulsaim teos on "Püha õhtusöömaaeg". Keskne kuju oli Jeesus. Perspektiivjooned jooksevad kokku keskse tegelase sisse. Tegelased jaotatud 3 gruppi. Järgmiseks kuulsaks maalikunstnikuks oli Raffael. Tema asetas esimesena inimesed 3 nurka. Keskne kuju oli keskel ja ülejäänud 2 pool astme võrra madalamal. N: " Sixtuse madonna" "Ateena kool". Michelangelo maalis Sixtuse katedraali ida seina. Samuti olid kunstnikud Zizan ja Giorgione.
Reljeef valati pronksist kips vormi sisse. Levinud olid hobusemonumendid. See kujutas endast ratsaniku hobusel. Veel tehti büste mis olid ka realistlikud. MAALIKUNST: DA VINCI oli üliinimene. Ta tegeles leiutamise, maalimisega ja ka uuris inimese anatoomiat. Ta oli ka arst. Ta püüdis maalida nii, et pilt oleks võimalikult elutruu. Ta avas siiski inimese hinge. Tema tegi ka kuulsa "Mona Lisa" ja ka pildi "Anna ise kolmas" jpt. kuulsad teosed. Harmoonia tervikkompositsiooni ja detailide vahel. Teine tema kuulsaim teos on "Püha õhtu söömaaeg". Keskne kuju oli Jeesus. Perspektiivjooned jooksevad kokku keskse tegelase sisse. RAFFAEL Tema asetas esimesena inimesed 3nurka. Keskne kuju oli keskel ja ülejäänud 2 pool astme võrra madalamal. N: " Sixtuse madonna" (hea töö), "Ateena kool". Ka Michelangelo maalis. Ta maalis Sixtuse katedraali ida seina. Veel maalisid Zizan ja Giorgione. Võib rääkima hakata portreemalidest
Eluruumid on paigutatud teisele korrusele. Pikaks venitatud rõdule avaneb rida klaasuksi. Elutuba lõpeb teravikukujulise ärkliga, mille kaudu pääseb terrassile. Maja lame katus ulatub selles kohas peaagu 7m seintest kaugemale. Garaaz oli liidetud maja külge, mis oli Ameerika arhitektuuris uus nähtus. Wright projekteeris ka Robie House'i kogu sisustuse lambid ja valgustid, tekstiilid ja vaibad ise ning lõi seeläbi suurepärse tervikkompositsiooni. Maja hakati oma selgete, dünaamiliste vormide ning teostuse mehhaanilise perfektsionismi tõttu "lahingulaevaks" kutsuma. Ta pidas seda maja selle tõestuseks, et masin võib kustniku käes suurepäraseid tulemusi anda. Wright hoolis sellest majast väga. 1957. aastal nimetati Robie House Ameerika ajakirja "House and Home" "sajandi majaks". Pilt toodud Lisas 1. 3.5. Preeriamaja stiilis luksushooned
annaabi.ee 
