töötlemine) c. andmete analüüs (süvendatud uurimine, mille tulemuseks on kirjalik jäädvustamine) 2. uurimise staadiumid Mistahes statistilisel uurimisel läbitakse harilikult kolm erinevat tööetappi: statistiline vaatlus, mille käigus hangitakse andmed uuritava massnähtuse kohta; vaatlusandmete kokkuvõtt e. esialgne töötlemine, mille jooksul minnakse üle vaadeldava kogumi üksikliikmete kohta hangitud andmetelt tervikkogumit iseloomustavatele andmetele; andmete analüüs, üldistuste ja järelduste tegemine, mille käigus toimub andmete süvendatud uurimine, nähtustevaheliste seoste otsimine ja mitmesuguste tegurite toime määramine, ning uuritava massnähtuse kohta järelduste tegemine vaatlusel kogutud andmetele tuginedes. 3. Vaatlusandmete kogumise liigid 1) Otstarbe järgi (primaarsed & sekundaarsed) 2) Sageduse järgi (pidevad, korduvad, ühekordsed)
Elukäigu mõiste. Elukäigu optimaalsusmudelite komponendid Üheks keskseks mõisteks kaasaegses evolutsioonilises bioloogias on organismi elukäik (life history). Elukäik on väga tähtis mõiste ka käitumisökoloogia jaoks. Esimese põhjaliku elukäigu teooria esitas S. Stearns (1992) oma raamatus "Elukäikude evolutsioon". Organismi elukäiguna mõistetakse tema poolt kogu elu jooksul tehtavate põhiliste sigimisfunktsiooniga seotud otsustuste ehk elukäiguomaduste omavahel seotud tervikkogumit, millest kokkuvõttes sõltub isendi eluaegne sigimisedukus (lifetime reproductive success - LRS). Sellest definitsioonist lähtudes võib elukäike nimetada ka sigimisstrateegiateks, kuigi tavaliselt mõeldakse sigimisstrateegiate all veel kitsamalt sigimisega seotud käitumist. Liigi- või rühmaspetsiifilisi elukäike võib käsitleda evolutsiooniliste kohastumustena nagu organismide muidki omadusi. Nii nagu organismide
Matemaatika ja statistika 2008/2009 9 Andmete kogumine ja esitamine 9.1 Statistilise uurimistöö etapid Mistahes statistilisel uurimisel läbitakse harilikult kolm erinevat tööetappi: o statistiline vaatlus, mille käigus hangitakse andmed uuritava nähtuse kohta; o vaatlusandmete kokkuvõtt ehk esialgne töötlemine, mille jooksul minnakse üle vaadeldava kogumi üksikliikmete kohta hangitud andmetelt tervikkogumit iseloomusta- vatele andmetele; o andmete analüüs, üldistuste ja järelduste tegemine, mille käigus toimub andmete süvendatud uurimine, nähtustevaheliste seoste otsimine ja mitmesuguste tegurite toime määramine ning uuritava nähtuse kohta järelduste tegemine vaatlusel kogutud andme- tele tuginedes. Konkreetse uuringu kavandamist tuleb alustada uuringu eesmärgi ning üldkogumi
annaabi.ee 
