tinglikult pideva peenjoonega, mis ei ulatu kontuurjooneni. Keere, õigemini keermeniit, saadakse mingi tasapinnalise kujundi (kolmnurk, ruut, trapets jt.) liikumisel mööda silindrilist või koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasapind läbib kogu liikumise ajal vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha koos temal tekkinud keermeniidiga kujutada jäiga tervikkehana, saame üldises mõttes keermega kruvi. Keermeid kujutatakse joonisel tinglikult. Varda pinnale lõigatud keeret nimetatakse väliskeermeks ja avasse lõigatud keeret-- sisekeermeks. Väliskeermel näidatakse keerme väline, so. harjade joon, pideva jämejoonega, sisemine, so. keerme põhjade joon--pideva peenjoonega, mis otsvaates tõmmatakse välja vaid 3/4 ringjoone ulatuses. Kui sisekeermega detaili kujutada lõikes, näidatakse
lõikumine – пересечение püramiid – пирамида mituvaade (vt kaksvaade, kolmvaade) – комплексный tahk – грань чертеж pindade lõikumine – пересечение поверхностей ühispunkt – точка пересечения Kahe prisma lõikumine Omavahel lõikuvad kaks kolmetahulist prismat, üks püst- ja teine horisontaalasendis. Tervikkehana käsitletakse seejuures horisontaalset prismat, mis püstprismast läbi tungib. Pindade lõikejoone määravad punktid tekivad kohtades, kus ühe prisma servad tungivad teise prisma tahkudesse ja vastupidi, kus teise prisma serv tungib läbi esimese prisma tahkude. Pealt- ja vasakultvaates jäävad pindade lõikejoone punktid kord ühe, kord teise prisma otsakolmnurga varju. Seega saab ühisjoonest konstrueerida vaid eestvaate.
annaabi.ee 
