Mängides saavad lapsed loovalt oma teadmisi ja oskusi kasutada. Eetiline areng: Laps õpib mõistma õiget ja väära. Laps võtab omaks käitumisnormid ja õpib neid kasutama. 2.2. Mäng ja lapse areng Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus ja seega ka loomulik viis õppimiseks ning arenemiseks. Mängimisvajadus on üks väikelapse põhivajadusi. Mäng on tegevus, mis kõige paremini vastab lapse füüsilistele ja psüühilistele vajadustele ning eriomadustele. Mäng on vajalik lapse tervikisiksuse kujunemise jaoks mängus õpib laps mõistma maailma, eri olukordi, kogeb tõeliselt ja sügavalt eri tundeid ning õpib nendega toime tulema. Mäng annab lapsele võimaluse suhelda ümbritseva maailmaga. Esimesel kahel eluaastal on raske eristada lapse mängu uurimistegevusest. Laps uurib talle kätte juhtuvaid mänguasju ja esemeid, et teha kindlaks algul nende omadusi. Kolmandal eluaastal hakkab ta uurima ja katsetama, mida nendega teha saab. Tõelisest
Sihipärane väline mõjutamine konkreetse situatsioonides tegevuste emotsionaalseteks läbielamiseks, sest asjad, nähtuse jms muutuvad inimese jaoks tähenduslikuks vaid siis, kui neil on hinnaguline väärtus. Eesmärk kasvatuse eesmärgid realiseeruvad: 1 Õpetamise kaudu teadmised, hoiakud jms süsteem omandamisele ja arendamisele suunatud Kasvandike suunamine tegevuste juurde, mis arendaks tervikisiksuse jooni, mida organiseeritu õppetegevuse käigus piisavalt arendada ei saa. Esteetline, eetiline ja töökasvatus õppetegevus. Kasvatusprotsessiks tingimuste loomine -arendada Füüsiline ja sotsiaalne keskkond peavad olema organiseeritud nii, et peale kuud jälgimist paigutatakse gruppi, mis toetab sinu arengut positiivselt. Keskkond loob kasvatuseks tingimused. Eesmärk on ideaalne subjektiivne kujutlus tulevase tegevuse oodatavast resultaadist. Eeldatakse, et resultaat on
annaabi.ee 
