probleeme. 3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu. 3. Iseloomusta ühte makrosotsiaalset teooriat. Makrosots. teooria on üldine, püütakse lahendada igapäevaelu. Struktuur-funktsionalism tunneb huvi ühiskonna kui tervikgrupi ja selle osade vastu. Põhi väide - kui tervikgrupp tahab säilida, siis iga tema osa peab täitma oma funktsioone. 4. Iseloomusta ühte mikrosotsiaalset teooriat. Mikrosotsiaalne teooria vaatleb inimkäitumise igapäevaseid akte, eesmärgiga teha nende kõrval üldistusi suuremate struktuuride kohta. Need teooriad lähtuvad kõik inimestevahelisest vastasmõjust. Dramaturgilise lähenemise korral vaadeldakse vastasmõju kui lühikesi teatrietendusi, püütakse teistega manipuleerida. In
majandus. Ta leidis et inimevõimetel pole piire. Miinuseks luges aga seda et teaduse areng paneb meid elama kui teraspuuri, sest võtab ära meie elust ime ja müstika. KAASAEGSED TEOORIAD I. Makrosotsioloogilised teooriad need vaatlevad ühiskonda üldisel tasemel ja otsivad üldiseid reegleid ja rakendavad neid siis II. Struktuurfunktsionalism tunneb huvi sotsiaalse tegelikkuse 2 tasandi ühiskonna või tervikgrupi ja selle osade vastu. Millised on sidemed nende vahel, mida annavad ühiskonna osad ühiskonna säilitamiseks. Teooria väidavab kui tervikgrupp nt perekonnasüsteem tahab säilida, siis iga tema alaosa peab täitma oma funktsioone. III. Võimuvõitlus on normaalne. Stabiilsus on olukord mis vajab muutmist. IV. Uuritakse konfliktide kontrollimise tehnikaid, ebavõdrusust vanemate ja laste
annaabi.ee 
