kokku langeda. Analoogiliselt kehtiva arutlusega (vt definitsiooni 5.3) saab määratleda ka kehtiva järeldamise: järeldamine (järeldamise protsess) on kehtiv siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik, et protsessi eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Järeldamise protsessis võib olla üks või mitu arutlust. Üht konkreetset arutlust võib järeldamise protsessis vaadelda kui üht järeldamise protsessi tervikelementi, kui üht järeldamise sammu. Kui järeldamise protsessis on ühe arutluse (sammu) lõppjäreldus teise arutluse (sammu) eeldus (või üks selle eeldustest), siis moodustavad need arutlused järeldamise ahela, milles esimese arutluse (sammu) lõppjäreldus on järeldamise protsessis vahetulemus. Järeldamise protsessis võib iga konkreetse arutluse (sammu) iga eeldus olla üks algsetest eeldustest või üks vahetulemustest. Järeldamisprotsessis võib üks vahetulemus olla
kokku langeda. Analoogiliselt kehtiva arutlusega (vt definitsiooni 5.3) saab määratleda ka kehtiva järeldamise: järeldamine (järeldamise protsess) on kehtiv siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik, et protsessi eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Järeldamise protsessis võib olla üks või mitu arutlust. Üht konkreetset arutlust võib järeldamise protsessis vaadelda kui üht järeldamise protsessi tervikelementi, kui üht järeldamise sammu. Kui järeldamise protsessis on ühe arutluse (sammu) lõppjäreldus teise arutluse (sammu) eeldus (või üks selle eeldustest), siis moodustavad need arutlused järeldamise ahela, milles esimese arutluse (sammu) lõppjäreldus on järeldamise protsessis vahetulemus. Järeldamise protsessis võib iga konkreetse arutluse (sammu) iga eeldus olla üks algsetest eeldustest või üks vahetulemustest. Järeldamisprotsessis võib üks vahetulemus olla
annaabi.ee 
