Claude Debussy Debussy oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis. 1884-87 Rooma preemiaga seoses käks Rooma elama. 1887. alates elas Pariisis. Varajastest töödest on tuntuim Bergamasque süit. Keskmine periood (1890-1912), tekib impressionistlik helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna". Ooper "Pelleas ja Melisande" ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Orkestriteosed "Nokturnid", "Meri". Debussy on uue klaveristiili looja, mida iseloomustab impressionistlik harmoonia, loodusmuljete edasiandmine. Tähtsaimad klaveriteosed: 24 prelüüdi. Hilised tööd alates 1912. Klassikalised tendentsid, selgemad liinid . Lavaline oratoorium
,,väljus ruumist" Impressionistlik helikeel:koloriidiharmoonia, heledate tämbrite eelistamine, vanade laadide kasutus, meloodia killustatud motiivides, muutuv rütm, vaba vorm. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Varajased tööd kuni 1890. Tuntuim Bergamasque süit 1890. Keskmine per. 1890-1912. Tekib impr. helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Orkestriteosed "Nokturnid" 1899, "Meri" 1905. D. on uue klaveristiili looja, mida iseloomustab impr. harmoonia, loodusmuljete edasiandmine. Tähtsaimad klaveriteosed: 24 prelüüdi 2 vihikus 1910-13, sonaadid viiulile ja klaverile.