Tõeotsijast Indrekule on vastandatud kooli direktor Maurus, tsaarimeelne ja jumalakartlik, kuid samas iseenesele vasturääkiv ja -tegutsev karakter, kes juhindub kõige enam siiski hetkeolukorrast. Ka tema valetab nagu Pearugi, kuid teeb seda mitte enese, vaid kooli vajadustele mõeldes. Köide lõpeb konfliktiga Indreku ja Mauruse vahel. Indrek avaldab kooli ajakirjas jumalat eitava artikli ja Maurus heidab ta koolist välja. Lõpustseenis tunnistab Indrek taas jumala olemasolu, et anda tervenemislootust käimisvõimetule Tiinale. Indrek küll tapab jumala, ent jumal tuletab end talle meelde juba samal õhtul. III köide- Inimene vastamisi iseenda loodud ühiskonnaga. Teos kajastab 1905. aasta sündmusi. Kujutatakse streiki ja miitinguid Tallinnas, revolutsiooni toetavate noorte siirdumist maale, mõisate põletamist, karistussalkade tegevust. Ülestõusu nähakse Indreku silme läbi, ta jääbki eelkõige vaatlejaks. Ka teda
Tolstoile on väga tähtis selline mõiste nagu instinkt. Instinkt on Tolstoi tähenduses vahend kui ellusuhtumine, mitteratsionaalne mõtlemine. See võime on Natasal olemas, ta tunneb lihtsalt elust ja inimestest rõõmu. Bolkonski teeb Natasale abieluettepaneku, kuid Natasa peab aasta ootama. Bolkonski loobub hiljem Natasast. Tolstoi ei lase Bolkonskil lõpuni muutuda, kuna sellele tegelasele ei ole seda võimalust antud. Bolkonski surmastseen ta on raskesti haavatud. Arst annab tervenemislootust, kuid Tolstoi laseb tal surra. Asi pole haavas, vaid milleski muus tema maailmapildis. Tema kõrval lamab rivaal Kuragin. Andrei annab talle andeks. Tolstoi kirjeldab seda kui surmaeelset seisundit. Eluajal pole andestamine tema jaoks võimalik. Pierre'il laseb Tolstoi muutuda üsna kardinaalselt. T jätab ta ellu, kuna ta on teistsugune inimene. Ring, ümmargune harmoonia ja täiuslikkuse sümbol. Platon on algusest peale täiuslik. Platon nimetab end ise talupojaks ( kristlane)