kaheks võrdseks nurgaks. Nende ristumiskoht on siseringjoone keskpunkt. 5. Hüpotenuus - Hüpotenuus on täisnurga vastaskülg täisnurkses kolmnurgas. 6. Kolmnurga nurkade summa on 180 kraadi. 7. Kolmnurgal on kolm nurka ja kolm külge. 8. Täisnurkne kolmnurk on nurk, mille üks nurk on 90 kraadi ning sellel kolmnurgal on hüpotenuus ja kaatetid. 9. Nürinurkne kolmnurk - Nürinurkne on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk, s.o suurem kui 90°. 10. Tervanurkne kolmnurk - Teravnurkne on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad, s.o väiksemad kui 90o. 11. Võrdhaarne kolmnurk - on kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega. Kahte võrdset külge nimetatakse haaradeks ja kolmandat aluseks. Võrdsete külgede vahelist nurka nimetatakse tipunurgaks ning haara ja aluste vahelisi nurkasid nimetatakse alusnurkadeks. Mõlemad alusnurgad on võrdsed. 12
kaheks võrdseks nurgaks. Nende ristumiskoht on siseringjoone keskpunkt. 5. Hüpotenuus - Hüpotenuus on täisnurga vastaskülg täisnurkses kolmnurgas. 6. Kolmnurga nurkade summa on 180 kraadi. 7. Kolmnurgal on kolm nurka ja kolm külge. 8. Täisnurkne kolmnurk on nurk, mille üks nurk on 90 kraadi ning sellel kolmnurgal on hüpotenuus ja kaatetid. 9. Nürinurkne kolmnurk - Nürinurkne on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk, s.o suurem kui 90°. 10. Tervanurkne kolmnurk - Teravnurkne on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad, s.o väiksemad kui 90o. 11. Võrdhaarne kolmnurk - on kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega. Kahte võrdset külge nimetatakse haaradeks ja kolmandat aluseks. Võrdsete külgede vahelist nurka nimetatakse tipunurgaks ning haara ja aluste vahelisi nurkasid nimetatakse alusnurkadeks. Mõlemad alusnurgad on võrdsed. 12
22. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. Märgumine ja märgumisnurk Märgumise juures on määravas rollis märgumisnurk teeta. Märgumisnurga määramiseks joonistatakse tilga kõverjoonele puutuja. Nurk moodustub puutuja ja pinnatasandi vahel. Märgumist iseloomustab joonis ja kolm võimalust Esimene võimalus tilk valgub laiali, moodustub monomolekulaarne kiht (monomolekulaarne adsorptsioon) Teine võimalus tilk märgab tahket pinda osaliselt, moodustub tervanurkne märgumisnurk Kolmas võimalus tilk ei märga tahket pinda, moodustub kerakujuline tilk ja nürinurkne märgumisnurk Märgumist iseloomustav valem on nn. Lap-Jungi võrrand Saadud nurga väärtuse järgi. 0 täielik märgumine (adhesioon) 0-90 osaline märgumine (teine võimalus) 90-180 mittemärgumine (kolmas võimalus) 180 mittemärgumine täielik (kolmas võimalus erijuth) Märgumise praktiline kasutus
Üldine otsus: Köik inimesed on surelikud. Eriline otsus: Möned tähed on planeedid. Üksikotsus: Kant on filosoof. Jaatav otsus: See roos on punane. Eitav otsus: See roos ei ole punane. Löputu otsus: See roos ei ole löhnav (mis ta iial ka poleks, löputult palju vöimalusi jääb avatuks, siit ka löputu otsus). Tingimatu otsus: Sellel kolmnurgal on täisnurk. Tinglik otsus: Kui kolmnurgal on täisnurk, siis on kaks teist nurka teravnurgad. Välistav otsus: Kolmnurk on kas täisnurkne vöi tervanurkne vöi nürinurkne. Oletav otsus: See roos vöib täna öitsele lüüa. Väidetav otsus: See roos lööb täna öitsele. Paratamatu otsus: See roos peab täna öitsema. 10 Nendes otsustusvormides ilmnevad meie mõtlemise põhivormid, mis on ka mõistete loomise aluseks. Me peame vaid iga 12 otsustusvormi alt otsima vastavat mõistet. Nii ongi meil mõistete loomise põhivormid käes
annaabi.ee 
