sünnitajale abiks. Sidruni lõhn aitab konsentreeruda, lavendel rahustab. Kui sünnitus ei taha edeneda, võib aidata kadakalõhn. Inimene on "keemia-füüsika labor". Sünnitus algab eelkõige peast- mõtetest, ajuimpulssidest ja ajukeemiast. Kui lootekestad rebenevad, hakkab nirisema vett. Lootevesi võib tulla ka tilkhaaval või vastupidi, tulla järsu tulvana. Nüüd on infektsioonioht ja mida vähem emakakaela kontrollimist, seda parem. Sünnitaja meeltetaju on tervanenud. Sünnituse juures mängib väga suurt rolli õigesti valitud keskkond. Oluline on, millised inimesed sünnitaja juures on, sama olulised on lõhnad, helid, valgus, temperatuur jne, ka puudutused. Üleminekufaasis on tavaline, et sünnitaja tahaks jätta kõik sinnapaika ja minema kõndida: "Mulle aitab, mina lähen nüüd minema, vaadake ise, kuidas edasi saate!" Sel ajal on oluline, kuidas käituvad isikud, kes sünnitaja juures on
massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Sõjapõhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks tervanenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli
mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitalsele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks tervanenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas. Esiteks, alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Teiseks, sõda romaniseeriti. 20.sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite,