2) Nöörkeraamika kultuur/etapp – Tšehhi kohalt pärit (ehk venekirveste kultuur, sõjakirveste kultuur) (Saaremaa, Tallinn, P-rannik, Narva, Võru) Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) – laiali Musta ja Kaspia mere põhjaosa vahelt keelepõõsa teooria kiviaegne üks suur rahvastikuränne 3. pronksiaeg Oder, nisu, kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud tervailjad. Metallide kasutuselevõtt. Varaseim: vask / kuld /meteoriitraud Eneoliitilised kultuurid. Eneoliitikum – vasekiviaeg – üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Ida 6-4 at eKr Balkan ja L-Euroopa Cucuteni-Tripilja kultuur (Rumeenia, Moldaavia, Ukraina) – Nebelivka tempel Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr) Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. kirved ja nooleotsad? Minose ja Mükeene kultuurid.
Skandinaaviast on teada pronksiajast ka kaljujooniseid ja neil esineb ka pilte laevadest. Seega võib arvata, et siis hakkas Läänemerel ka laevaliiklus. Lohukivid neil on väikesed kuni kümne sentimeedtrise läbimõõduga lohukesed. Eestis on neid teada juba üle 1750. Neid esineb kõige rohkem Põhja-Eestis. Maastikule hakkavad ilmuma põllukividest kuhjatud hinnikud. Kõige vanemad muinaspõllud on avastatud Tallinna küljealt Saha loolt. Peamised pronksiajal kasvatatud tervailjad olid oder, nisu ja kaer. Antud viljadest tehti õlut. Pronksiajast on teada, et õlle tegemiseks kasutati kõige enam otra, siis sellest ajast ongi jäänud traditsiooniks, et tehakse odraõlut. Õlut tarbiti teatud puhkudel. Õlle ajalugu on päris palju uuritud ja esimesed kindlad märgid õlle olemasolust Mesopotaamias ja Egiptused 4000a eKr. Vajangu pronksmõõk kasutatud pulmadel tseremoniaalesemena.
annaabi.ee 
