kohale. Koolitunnid oli 8- 12 ja 2-3. Õppetöö kestis ligi jaanipäevani ja algas uuesti juba 7. augustil. Reiman käis koolis usinasti ja puudus väga harva. Kuid septembris- oktoobris 1874 puudus ta koolist ühtejärge 3 nädalat, põdedes nähtavasti mõnd epideemilist haigust. Ühes temaga puudus veerand klassi. Sügispoolaasta keskel oli Reiman 11. ja selle lõpul 8. kohal. Kuid teda ei peetud veel küllalt küpseks II klassi jaoks ja jäeti veel semestriks tertsiasse. Uue semestri kesekel aga oli ta klassis 2. kohal ja kevadel saab sekundasse (teise klassi). Kui 5.augustil kool uuesti algas, oli sekundas 25 õpilast. Oli tähele-pandav, et Reiman semestri keskel oli 15-nes, kuid semestri lõpul nihkus 16. kohale. Kreiskooli numbriraamatus leidub Reimani sekundas saadus esimese koolitunnistuse algtekst. See sisaldas hinnangutena enamasti ,,hea", ,,õige hea" ja ,,üsna hea"
pidavat tingimata terve selleaegse kaheklassilise kreiskooli läbi tegema. Ehk küll Jakobi isa varandusliku halvas seisukorras ja haiglane oli, käis tema antud hea nõu järele, võttis oma nõrga jõu kokku ning võimaldas pojale veel üheks aastaks kreiskooli jääda. Jakob Hurt õiendas 1855.aasta jaanuaris sisseastumiseksami Tartu gümnaasiumi ja võeti vastu kvartasse. Kool, mis asus Jaani kiriku kõrval, kujutas endast küllaltki tugevat õppeasutust. Poole aasta pärast viidi Hurt tertsiasse. 1856.aasta alguses hakkas Jakob Hurt stipendiumi saama, esialgu pool summat, hiljem täie stipendiumi, 85 rubla aastas. See kindlustas tema elujärje: stipendiumist jätkus hommiku- ning õhtusöögiks, raamatuteks ja riieteks. Suvel töötas ta mitmes mõisas koduõpetajana. Imavere mõisast tegi ta reisi Hiiumaale, Haapsallu ja Kodaveresse. Seal õppides kujunesid Jakobi lemmikaineteks kreeka ja ladina keel. Erilist mõju avaldas talle Ovidiuse ja Homerose luule. 19.detsembril 1858
annaabi.ee 
