Kõige levinum on sama arvu värsiridade grupeerimine salmideks stroofideks: kahekaupa ( distihhon ), kolmekaupa ( tertsett ), neljakaupa ( katrään ). Ühes luuletuses võivad kõik stroofid olla võrdse värsiridade arvuga või jaguneda erineva värsiarvuga stroofideks. Näiteks inglise sonett koosneb kolmest katräänist ja ühest distihhonist ( 4 + 4 + 4 + 2 ), itaalia sonett kahest katräänist ja kahest tertsetist ( 4 + 4 + 3 + 3 ). Tertsiin koosneb kolmerealistest stroofidest ( tertsettidest ), millele luuletuse lõpus järgneb üksik, sisult eelnevat kokku võttev värss. Iga salmi keskmine rida riimub järgmise salmi esimese ja kolmanda reaga. Igas salmis eraldi riimuvad esimene ja kolmas rida. Viimase kolmikvärsi keskmine rida riimub üksiku reaga luuletuse lõpus. Näidis: HAMLETI PROLOOG Gustav Suits 1 Teed loogelised kokku toonud siin a kui sügiseks ju hämardumas kevad; b saand kaksikvennaks suve rõõm ja piin
Pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4), kahekordne poolsonett (4+3+4+3) on haruldane. Itaalia soneti kõrval on eluõiguse võitnud ka nn inglise ehk Shakespeare'i sonett, milles kolmele katräänile järgneb üks distihhon. Riimiskeem on märksa vabam. Teiseks soneti tunnuseks (sonare it k kõlama) on kõlav riim. o Stantsid: stantsidena käsitatakse eri maade värsiõpetuses sootus erinevaid stroofivorme. o Tertsiin: itaalia luuletusvorm, mis koosneb tertsettidest, millele luuletuse lõpus järgneb üks eraldi seisev värss. Tertsettides riimuvad omavahel 1. ja 3. värss. o Triolett: vanaprantsuse luuletusvorm, terviklik luuletus 8 värsist, milles esineb ainult 2 riimi skeemiga abaaabab. Trioleti omapära seisneb tervete värsside kordamises. 25 o Vanaprantsuse ballaad: lüürilise luuletuse vorm, mille kõige
annaabi.ee 
