lüüriline mõtisklus (tertsettides). Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. Soneti teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus. Sonett jaguneb kaheks osaks: oktett koosneb 8 värsireast oktetid jagunevad veel kaheks nelikvärsiks (katrään) sekstett koosneb 6 värsireast sekstetid jagunevad veel kaheks kolmikvärsiks (tertsetiks) Soneti erinevad vormid: · Itaalia sonett e Petrarca sonett (klassikaline vorm) värsisüsteem: 4+4+3+3 riimipaigutus: abab. abab. cdc.dcd. abab. abab. cde. cde. abba. abba. cdc. dcd. abba. abba. cde. cde. nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur · Prantsuse sonett e Ronsardi sonett värsisüsteem: 4+4+3+3 riimipaigutus: abba. abba. ccd. eed
Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust orkestri poolt saadetud ooperilaulus- aarias. Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. Mitme tegelase üheaegne laul- ansambel- meenutab vestlust, kus küsitakse, vastatakse. Kahe solisti kooslaulmist nimetatakse duetiks, kolmeliikmelist ansamblit tertsetiks, neljaliiklemist kvartetiks. Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. Orkestri ülesandeks ooperis on lauljaid saata, lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Tantsud annavad muusikale juurde värvikust ja rõhutavad muusika ning tegevuse emotsionaalsust. Suurte ballett-ooperite sünnimaaks on 17.-18.saj. Prantsusmaa. OOPERI AJALOOST Ooperi eelkäijaid võib leida päris vanast ajast
*sinilill – torupill (vahetult järgnevate kaashäälikute järgi, ühesilbiline) *taga – maga (järgnevate silpide häälikute järgi, kahesilbiline) *äikest – päikest (järgnevate silpide häälikute järgi, kahesilbiline) Riimi aend esimeses kahes stroofis on ristriim (abab), viimases kahes segariim (aba bcc). 3.Minu poolt valitud luuletusel jagunevad värsid sonetile omaselt kaheks katrääniks ning kaheks tertsetiks. Stroofe eristavad selles sonetis salmivahed, ühtlane värsimõõt ning riimitervik. 4. I. Ivaski luuletuses on kastutaud järgmisi kõnekujundeid: Epiteet: Surm-alasti on jäänud ristid vaid Metafoor: Taob müdinaga taeva viha härg Isikustamine: Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu haua varju pugenud sinilill kisub koolnuid saju torupill, mis kutsub Sümbol: härg sinilill kuldnokk saju torupill 5
annaabi.ee 
