efektiivsuse isegi siis, kui nende õigusaktid ei ole täielikult ühtlustatud. Osalisriigid kohustuvad kriminaliseerima rahapesu ning konfiskeerima vahendid ja tulu (või tulu väärtusele vastava vara). Rahvusvahelise koostöö tarbeks sätestab konventsioon uurimise abi vormid; ajutised meetmed (nt pangaarvete külmutamine, vara arestimine); meetmed kriminaaltulude konfiskeerimiseks. Terrorismi tõkestamise Euroopa konventsioon - konventsioon on loodud kergendamaks terrorismiakte toime pannud inimeste väljaandmist. Konventsioonis loetletakse kuriteod, mida ei või pidada poliitiliseks kuritegudeks või poliitiliste kuritegudega seotud kuritegudeks või poliitilistel motiividel toime pandud kuritegudeks: eriti rasked kuriteod, õhusõiduki kaaperdamine, inimrööv ja pantvangi võtmine, pommide, granaatide, rakettide, kirja- ja pakipommide kasutamine, kui see ohustab inimesi.
Põgenemine ebameeldiva reaalsuse eest. 2. “Tramm nimega Iha” - Kõik su patud tulevad su juurde tagasi ning elus pead kannatama kõikide tehtud vigade pärast kohati suuremat hinda, kui arvatagi oskasid. Filmid: PÖFF 1. draama “Mustang” - Naiste ja meeste ebavõrdsus. 2. dok “Ta pani mulle nimeks Malala” - Mis ei tapa, teeb tugevamaks. 3. draama “Vahemere odüsseia” - Põgenikud üritavad põgeneda samasuguste metslaste eest, kes Euroopas terrorismiakte korraldavad. 4. draama “Tudeng” - Dostojevski romaani ainel. Esitab küsimuse, kas tapmine on õigustatud ja toob välja, et südametunnistus on kõige raskem karistus. 5. James Marshi biograafiline draamafilm “Kõiksuse teooria” - Stephen Hawkingi elust. Ka raske haigusega on võimalik teha suuri tegusid. Tingimusteta armastus, nii heas kui ka halvas teineteise toetamine teevad imesid. Märkimisväärne kirg millegi vastu ja unistuste
saa pikemas perspektiivis välistada sõjalise ohu tekkimist. Eesti kaitseplaneerimisel lähtutakse sõjalisest rünnakust kui kõige tõsisemast julgeolekuriskist, mille tõrjumine on Eesti kaitsejõudude peamine ülesanne. Sõjalised riskid võivad esineda alljärgnevate põhistsenaariumide või nende kombinatsioonidena: Sõjaline surve (Intimidation) vastane kasutab laiaulatuslikke manöövreid, osalist mereblokaadi, ebaseaduslikke ülelende, terrorismiakte Eesti valitsuse tegevuse allutamiseks oma tahtele. See stsenaarium võib areneda täieulatuslikuks õhu- ja meresõjaks maavägede sekkumiseta. Kukutamisrünnak (Coup Attack) eriväeosade äkkrünnak strateegiliste objektide hõivamiseks ja riiklike institutsioonide tegevuse halvamiseks. Niisugusele rünnakule on iseloomulik lühike eelhoiatusaeg või eelhoiatusaja puudumine. Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn on tõenäoliselt sellise rünnaku esmane sihtmärk.