sotsiaalsest liikumisest. Laste väärkohtlemise ajaloost Tänapäeval nimetatakse inimolendit lapseks,kes vajab kaitset ja vanemlikku hoolitsust ning ettevalmistusaega täiskasvanueluks,varasemal ajal kutsuti neid minitäiskasvanuks ehk siis oma vanemate väikesteks koopiateks.Läbi inimkonna ajaloo on paljude põlvkondade lapsed pidanud taluma ränka väärkohtlemist ja hoolimatust.Tavaliseks laste staatuseks oli ,,olla mahajäetud, pekstud, terroriseeritud, seksuaalselt ärakasutatud või tapetud".Infantitsiid oli väga levinud.Seda peeti igapäevaseks iidsetes tsivilisatsioonides nagu muistne Rooma või Kreeka ning see kestis Euroopas 18.saj lõpuni.Imikud visati jõkke, viidi metsa ,kus loomad või linnud neile otsa peale tegid, visati sõnnikuhunnikutesse vm.Vanemad ei pidanud end laste üleskasvatamise eest vastutavaks, lapsi peeti sarnaselt koduloomadega pere majandusliku heaolu saavutamise vahendeiks või suguvõsaliini jätkajaiks
Jutt käib siinkohal rohkem seksuaalsest ärakasutamisest, millest lapsed harvemini räägivad ja mida täiskasvanud hästi uskuda ei taha. Et mõista, mida lapse ahistamine tähendab, peame mõõtma statistikute näitajaid: Ahistatud laps on löödud, pekstud, põletatud ja isegi tapetud. Laps on lämmatatud, et peatada nende karjumist või antud laksu, kui nad on oma riideid ära määrinud. Neid on terroriseeritud, rünnatud ja häbistatud. Lapsi, ka väga noori, on korduvalt kasutatud nii vanema kui ka mõne muu mistahes täiskasvanu seksuaalsete vajaduste rahuldamiseks, ning kui neid on ähvardatud juhtumist vaikima, ei räägigi nad midagi, kuna nad tunnevad, et juhtum oli mingil moel nende endi süü. Hooletussejätmist on raskem välja selgitada kui väärkohtlemist, kuna
annaabi.ee 
