aastate lõpul. Küüditatute arv 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Kõiki neist ei õnnestunud küüditajatel siiski tabada. 1941. aasta 17. juunil esitas NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov aruande No2288/ Stalinile, Beriale ja Molotovile, mille kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, kellest arreteeriti 3173 ja 5978 saadeti asumisele. Sama aruande kohaselt kuulus küüditatute hulka 124 territoriaallaskurkorpuses arreteeritud sõjaväelast. 1941. aasta juunis läks Eestist Narva ja Irboska kaudu teele üheksa eseloni 10 016 küüditatuga. 1942. Saksa okupatsiooni ajal tegeles Nõukogude okupatsiooniohvrite kindlakstegemisega 1941. aasta 4. septembril loodud ,,Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus", saksakeelse lühendi järgi ZEV. 1943. aastaks oli ZEV ankeetide abil kogutud andmete alusel nimekirja kandnud 9 632 küüditatut. Selles nimekirjas puudusid juudi rahvusest isikud.
Nemad pidasid kodumaaks Eestit ja see oli NSVL-i poolt okupeeritud. (http://www.efant.ee/std/test.asp?id=276695) Eesti laskurkorpused 5 Kes on korpusepoisid? Need olid eesti sõjamehed, eelkõige Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid sunnitud teenima Punaarmees – aastatel 1940-1941 22. eesti territoriaallaskurkorpuses ja 1942- 1945 8. Eesti laskurkorpuses. 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus 17. augustil andis Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti, Läti ja Leedu sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskuskorpusteks. Seda tehti samaaegselt ja ühetaoliselt kõigis kolmes riigis. 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus moodustati Eesti rahvaväest, see oli omakorda moodustatud Eesti sõjaväest
annaabi.ee 
