liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jättes rahvusparlamentidele õiguse otsustada oma vägede osalemise üle sõjalistes operatsioonides. 3.Peame oluliseks arendada Eesti esmast enesekaitsevõimet. Eesti riigikaitse tugineb jätkuvalt üldisele ajateenistuskohustusele ja professionaalsetele üksustele. Peame lähikümnendi peaeesmärkideks mobiilsete väeüksuste osakaalu suurendamist ning territoriaalkaitsestruktuuri ümberkorraldamist olulisel määral Kaitseliidule tugine vaks maakaitsestruktuuriks. 4.Toetame stabiilsusvööndi laiendamist ja kindlustamist Euroopa Liiduga piirne va tel aladel Ida- ja Kagu-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Lähis-Idas ja Vahemere maades. 5.Pooldame Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Kõiki kandidaatriike tuleb kohelda nõudlikult ja samaväärselt, kuid riigi iseärasusi arvestades. 6
kokkulepitud partnerluseesmärkidele ja teistele PfP programmi elementidele. Eesti osaleb aktiivselt NATO rahupartnerlusprogrammis. Eesti ehitab riigikaitse üles viisil, mis võimaldab ja abistab vajadusel teisi riike Eestile sõjalist toetust osutama. Eesti arendab suutlikkust ja töötab välja protseduurid kriisi korral Eesti territooriumil tegutsevatele sõbralikele välisvägedele vastuvõtjariigi toetuse andmiseks. Sellealast suutlikkust tõstab veelgi totaal- ja territoriaalkaitsestruktuuri väljaarendamine. Eesti sõjalise valmisoleku väljaarendamine toetub sõjalisele koostööle NATO ja selle liikmesriikidega, samuti rahupartnerlusprogrammis osalevate NATO-sse mittekuuluvate riikidega. IV. EESTI KAITSEJÕUDUDE ÜLESANDED Eesti kaitsejõudude peamiseks ülesandeks on tagada oma rahuaegse tegevusega valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsejõud planeerivad ja teostavad operatsioone, kaasates kõigi väeliikide üksusi, s
annaabi.ee 
