Eesti riik on meie endi nägu. Riik see on rahvas. Rahva olulisim osa on riigi kodanikud, kellel kõrgeima võimu kandjaina on riigi suhtes põhiseaduslikud ja muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused hoolitseda ja tegutseda oma riigi ja rahva hea käekäigu hüvanguks. Ehkki riigi eksistents ilma territooriumita oleks mõeldamatu, on sama mõeldamatu, et riik saaks toimida ilma riigi kodanike ja rahvata, kes sellel maal elavad. Nii ka Eesti riik on meie endi nägu. Eesti rahva nägu. Millised on siis need mehhanismid, mille kaudu eesti rahvas kujundab Eesti riigi? Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele saab rahvas Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu otseselt oma tahet avaldada, vastavalt valides Riigikokku
Millised olid reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades? 16. sajandiks oli katoliku kirik kaotanud oma värskuse ning kirik sarnanes piirideta ja ühtse territooriumita riigiga, millel oli rikkalikult maavaldusi, hooneid ja väärisesemeid ning sellise kiriku vajalikkuses hakati kahtlema. 1517. aastal Martin Luther enda teadmata käivitas reformatsiooni ehk usupuhastuse ning tegemist oli tõepoolest erakordse sündmusega, kuid samas ei oleks saanud see ka olemata olla. Aja möödudes kerkis esile teisigi reformaatoreid, kellest kõige mõjukamaks võib pidada Jean Calvinit. Reformatsioon jaguneb mitmeks eri vooluks ning
■ Riigiorganite puudumine, neid ei saanud uuesti tekitada (ei saanudki järgida 1938. a põhiseadust) ■ 1940. aastal Eesti okupeeriti ja annekteeriti, valitsusel polnud mingit võimalust seda protsessi kujundada; eksiilvalitsus ■ REV situatsioon ■ Nt Malta ordu 1113 (eksisteerib tänapäevani ilma territooriumita) ■ Faktiline sund ■ Vastupanuliikumised ■ Euroopa Inimõiguste kohtulahend 17.01.2006 „Kolk & Kislõi“ VII EV Euroopa Liidus ELL Euroopa Liidu Leping 1992 ELTL Euroopa Liidu Toimimise leping (algselt Euroopa Ühenduse kohta) 1957 Põhiõiguste harta