tugeva vaenlase eest. Toitumine: (a) ühine jahipidamine (b) süsteemne ressursikasutus (c) grupp kui informatsioonitsenter Sugulussuhted ja kooselu. Noorloomade soospetsiifilise hajumise funktsioon, näiteid. Enamjaolt elavad kooselu või lähestikku sugulased. Hajumise funktsioon on inbriidingu ohu vähendamine. N: lindudel on hajuvaks sugupooleks enamasti emased. Põhjus: linnud on enamuses territoriaalsed ja monogaamsed. Isastel kui territooriumihoidjatel on kasulik jääda tuttavasse ümbrusesse, kus naabriteks on sugulased. Imetajatel on hajuvaks sugupooleks enamasti isased. Põhjus: imetajad on enamuses polügüünsed, kusjuures lõimetishooldega tegelevad emased. Emastel on seetõttu kasulik jääda tuttavasse ümbrusesse sugulaste keskele. Hoiatussignaalid ja sugulussuhted. Hoiatussignaalid lihtsad, et mitte üleliia tähelepanu endale tõmmata. Hoiatatakse enamjaolt lähisugulasi, sest hoiatamise hind kiskja läheduses on kõrge.
seltsingutes, on noorloomade soospetsiifiline hajumine sünnipaigast kaugemale. Ühedel liikidel hajuvad kaugemale isased ja emased jäävad pigem kodu lähedale, teistel liikidel on see vastupidi. See, milline sugupool lahkub ja milline jääb, sõltub jällegi vastava käitumise kasu ja hinna vahekorrast. Näiteks lindudel on kaugemale hajuvaks sugupooleks enamasti emased. Põhjus: linnud on enamuses territoriaalsed ja monogaamsed. Isastel kui territooriumihoidjatel on kasulikum jääda tuttavasse ümbrusesse, kus naabriteks on sugulased. Imetajatel on kaugemale hajuvaks sugupooleks enamasti isased. Põhjus: imetajad on enamuses polügüünsed, kusjuures vanemhooldega tegelevad emased. Emastel on seetõttu kasulikum jääda tuttavasse ümbrusesse sugulaste keskele o näiteks ühte lõvisalka ehk praidi kuuluvad emalõvid on omavahel harilikult lähisugulased, kes hoolitsevad vajadusel vastastikku ka üksteise järglaste eest